Ukraina koordinaator Natalia Kaptyug: Rae valla elanikud on väga abivalmid ja ukrainlased otsivad aktiivselt tööd

Eestisse on Ukraina sõjakoleduste eest põgenenud üle 30 000 inimese, Rae valda on neist jõudnud sadakond. Rae valla Ukraina koordinaator Natalia Kaptyug kinnitab, et meie inimesed on olnud põgenike abistamisel väga abivalmid. Ukrainlased omakorda on ise aktiivsed tööd otsima, et mitte Eesti riigile koormaks olla. Natalia võttis selle kohustuse oma põhitöö ja muude igapäevaste tegevuste kõrvalt ajutiselt, lootes, et sõda lõpeb võimalikult kiiresti ja inimesed saavad koju naasta.

Kui palju Ukraina sõjapõgenikke on jõudnud Rae valda?

Alla saja (25. aprilli seisuga – toim) ning tegemist on naiste ja lastega. Ma ei ole ühtegi meessoost põgenikku kohanud. Üksikud pered on lapsed juba ka kooli saatnud, et sulandumine ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt. Küsitud on ka keelekursuste kohta, et õppida eesti keelt. Lasteaiakohtadega on keerulisem, kõigile kehtib ühine järjekord. Samuti küsitakse usinalt eesti keele õppematerjale: õpikuid, mänge, multikaid.

Mis on Teie peamised tööülesanded?

Esmalt muidugi selgitan, kuidas ja millises järjekorras Eestis protsessid käivad. Eelkõige tegelen info jagamisega ja nende esmaste dokumentide vormistamisega. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale samasugused õigused, nagu on Eesti elanikel, näiteks õiguse siin õppida, töötada ja saada ka ravikindlustus. Tuleb aga tähele panna, et ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata ehk 90 päeva viisavabalt. Ajutise kaitse taotlemine on aga põgenikele kasulik, sest siis on neil õigus lapsi lasteaeda ja kooli panna ning erinevaid toetusi taotleda. Näiteks Peetri perearstikeskuse perearstidel ei ole nimistud täis ja Rae valda tulnud ukrainlased saavad mugavalt seal vajalikke toiminguid teha.

Mu ema õppis küll Ukrainas, kuid mina suhtlen sõjapõgenikega vene keeles. Vene keele oskajad saavad ukraina keelest suhteliselt hästi aru. Loodame, et kriis on lühiajaline ja seetõttu on minu töö esialgu planeeritud kolmeks kuuks.

Kuidas on Rae valla elanikud Ukrainast tulnud inimesi vastu võtnud?

Rae valla elanikud on äärmiselt abivalmid – mulle helistatakse ja kirjutatakse väga palju. Pakutakse riideid, jalanõusid ja vabatahtlikku abi. Üks lapseootel ukrainlanna saab vankri ja beebi jaoks vajalikud tarbed. Kuna meil ei ole nn vaheladu, siis me asju ei kogu, vaid toimetame vajaliku kraami operatiivselt abivajajateni.

Ukrainast Eestisse jõudmine võib võtta päevi. Kui katki on Eestisse jõudnud inimesed?

Ukrainlased on esmakohtumisel küll kurnatud, kuid tegusad ja mida aeg edasi, seda aktiivsemad. Neil on palju küsimusi ja nende soov on võimalikult kiiresti töökoht leida, et mitte koormaks olla. Lapsed on samuti hästi elavad ja avatud.

Rae vallas on sotsiaalkortereid minimaalselt ning kinnisvara üüri- ja müügihinnad Eesti ühed kõrgemad. Kus sõjapõgenikud peatuvad?

Suurem osa ukrainlastest on leidnud endale elamise Peetri ja Järveküla piirkonnas, üksikud pered on Vaidas, Jüris, Assakul ja Lagedil. Enamus on leidnud elamispinna sugulaste ja sõprade juures, aga on ka vabatahtlikke, kes on võtnud sõjapõgenikud enda pinnale, suured tänud neile selle abi eest! Rae valla elanikud on olnud uskumatult helded ja oleme saanud palju kõikvõimalikku abi.

Kui palju vanemaid on leidnud töökoha ja millistes valdkondades?

Ukrainlased ei looda ainult riigipoolsele abile ja nad on ise väga aktiivsed tööd otsima. Mitmeid on saatnud edu. Väga palju on kõrgharidusega inimesi, kuid neil on väga keeruline näiteks juristi ja raamatupidajana töötada.

Kas põgenikud seovad oma elu Eestiga või soovitakse esimesel võimalusel koju naasta?

Minule on kõik kinnitanud, et soovivad esimesel võimalusel Ukrainasse tagasi minna ja üksikud inimesed on seda ka juba teinud.

Fotol: Rae valla Ukraina koordinaator Natalia Kaptyug on sõjapõgenikele keeleõppe eesmärgil jaganud muuhulgas Ukraina-Eesti sõnaraamatut. Foto: Andres Kalvik