„Suur ettevõtmine oli külanõukogust valla tegemine. Kolmandal katsel saime valla õigused kätte ja see oli kahtlemata volikogu esimese koosseisu kõige eredam hetk.“

Sel suvel möödub 35 aastat Rae valla taasasutamisest. Poolteist aastat enne valla õiguste taastamist, detsembris 1989, toimusid sel ajal veel Sommerlingi külanõukogu rahvasaadikute valimised, kus kandideeris 39 inimest üle terve tänase valla ehk tookordse külanõukogu territooriumi. Valituks osutus 21 kandidaati, kes pidid hakkama tegema eestimeelset poliitikat ja muu hulgas taastama Rae valda. See saigi teoks 11. juulil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 

Rae Sõnumid palus kolmel Rae vallavolikogu esimese koosseisu liikmel Anne Rentelil, Rein Karmil ja Reet Raudkepil meenutada neid ammuseid aegu ja Rae valla taassündi.

Meenutab Rein Karm:

Oli üks 1989. aasta suvepäev, kui meie grand old man Sven Sagris hõikas aiavärava taga, et Rein, tule siia, mul on üks jutt. Palusin vanahärra sisse ja istusime aiapingile. Sagris rääkis, et ta kandideerib Harju rajooni saadikuks ja näeb mind oma asemel Sommerlingi külanõukogu saadikuna. Punnisin alguses vastu, kuid Sagris oli väga osav läbirääkija ja ma pidin nõusse jääma. Nii saigi minust külanõukogu saadikukandidaat (praeguses mõistes volikogu liikmekandidaat). Järgnes valimisprogrammi koostamine, kus olime kõik suured uutjad, sest õhus oli midagi, mis viitas eesseisvatele muutustele. Ühe aktiivsema ideede esitajana ja oma uuenduslike mõtete poolest on meelde jäänud Lembit Sall, hilisem tubli kaitseliitlane ja populaarse ansambli Kuldne Õhtupäike laulja.

Valimistel läks nii Sagrisel kui ka minul hästi ja meist said eri tasandite rahvasaadikud. Valijad olid oma sõna öelnud ja nüüd tuli tööle asuda. Mäletan hästi esimest külanõukogu istungit. Kui kandideerimise ajal olime kõik äksi täis, siis nüüd istusime külanõukogu saalis ja vahtisime üksteisele äraseletamatute nägudega otsa, mõeldes, mis nüüd saab. Värskelt valitud rahvasaadikud olid kõik uued näod, kellel polnud omavalitsuse asjadest mingit aimu. Ainus, kes teemat valdas, oli külanõukogu kogenud sekretär ja hilisem vallasekretär Helin Kangur. Ta lasi meil mõnda aega omas rasvas praadida ja siis sõnas vaiksel häälel, et pole midagi, saame hakkama. Ja saimegi. Siinkohal tuhat tänu Helinile, et ta meid igati aitas.

Järgmine suur ettevõtmine oli külanõukogust valla tegemine. See ei läinud kergesti. Püüdsime küll kõigest väest, kuid ikka oli esitatud dokumentides midagi puudu või valesti. Kui ma õigesti mäletan, siis kolmandal katsel saime valla õigused kätte ja vastav tunnistus riputati vallavanema kabineti seinale. Kahtlemata oli see volikogu esimese koosseisu kõige eredam hetk. Õigusruum, kus me tegutsema hakkasime, oli tühi. Vanad õigusaktid enam ei kehtinud ja uusi veel polnud. Esialgu pidime vanu õigusakte kohandama vastavalt uuele olukorrale.

Tasapisi hakkasid ka uued õigusaktid tulema, aga nüüd oli häda selles, et tahtsime valla õigusakte kehtestada endiselt oma parema äranägemise järgi. Nii tekkis arusaamatusi valla juristi ja volikogu liikmete vahel. Viimase sõna õigus jäi ikkagi juristile, kes oskas seadusi lugeda, kuna valdas juriidilist keelt. Ega me päris puusse ka panna ei saanud, sest meie hulgas oli tegevjurist. Aga juristid, nagu ka näiteks arstid, on spetsialiseerunud teatud valdkondadele.

Tegelema tuli hakata ka valla praktilise elu korraldamisega. Koolide ja lasteaedadega erilisi probleeme polnud, küll aga tuli pidevalt tegeleda kommunaalmajandusega. Selleks moodustasime Jüris, Lagedil ja Vaidas munitsipaalettevõtted. Olgu siinkohal märgitud, et 90ndate alguses oli Rae vallas kolm kooli – Jüris, Lagedil ja Vaidas – ning kolm lasteaeda: kaks Jüris ja üks Vaidas.

Esimese volikogu koosseis oli läbilõige kogukonnast – alates teaduskraadiga kolleegist kuni lihttööliseni välja, näiteks vedurijuht. Kes on kogukonnas kõige tuntum ja austusväärsem isik? Koolmeister! Nii oligi volikogu esimeses ja ka teises koosseisus kõige arvukam õpetajate esindus. Saadikutest pooltel oli kõrgharidus ja 21% olid naised. Kuni 1993. aasta valimisteni olid volikogu esimehe ja vallavanema ametikohad ühitatud. Esimese koosseisu tegutsemise ajal polnud erakondi ega valimisliite, tegutsesime nagu üks perekond ehk meeskond. On hea meel selle üle, et volikogu esimeses koosseisus omavahelist nagelemist polnud. Selleks ei olnud lihtsalt aega, sest olime ju kõik õpipoisi rollis.

Kui lõpetuseks vaadata tänast valda, siis kõige rohkem rõõmu teevad meie koolid ja lasteaiad. Need on 90ndate algusega võrreldes nagu teiselt planeedilt pärit. Lasteasutused aga panevad aluse homsele valla kogukonnale.      

Meenutab Anne Rentel:

Oli ju n-ö nõukaaja lõpp. Kõik me ootasime vabanemist. Tegime usinasti oma igapäevast tööd. Kes oli ühiskondlikult aktiivne, jätkas samamoodi ka 1989. aastal. Tol ajal oli märkimisväärne roll heade valimistulemuste saavutamisel Lehmja kooli taasavamisel.

Mina olin tookord Jüri keskkooli ametiühingu esinaine, Jüri segakoori koorivanem ja sellega seoses nagu ei tulnud kõne allagi olla kõrvalseisja. Lisaks olin abiks ENSV Ülemnõukogu nn esimeste vabade valimiste juures meie piirkonna kandidaatide Vello Pohla ja Kaido Pihlaku kampaanial. Siis oli loogiline jätk kandideerida kohalike, veel külanõukogude rahvasaadikute valimisel. Tol ajal tehti poliitikat, mis oli võrreldamatu praeguse ajaga, see tähendab, et polnud veel erinevaid parteisid. Oli küll eri arvamusi ja vaidlusi, aga kõik räägiti selgeks, et saada hea tulemus – kas või külanõukogu ümbernimetamise dokumentide koostamise osas.

Kandideerijate seas olid põllumehed ja talupidajad, ehitajad, õpetajad, teadusmehed, jurist jt. Kandideerijad teadsid, et meie oleme rahva saadikud, mitte rahvasaadikud nagu nõukogude ajal.

Tollal polnud pea ainsatki valdkonda, milles polnud probleeme. Lahendamist vajasid hariduse, kultuuri ja kirikuga seotud küsimused. Palju segadust oli talu- ja maaseadusega alles vabariigi tasandil. Anti asutamislubasid ettevõtetele. Kohalikke töökohti oli vähe, inimesed sõitsid Tallinnasse tööle, seega olid bussid ülerahvastatud. Loomulikult olid kauplused tühjad nii toidu- kui ka tööstuskaubast.

Rõõmu teeb see, et Rae vald on praeguseks väga elanikurohkeks kasvanud ja on tekkinud tugevad külakogukonnad, kelle hääl hakkab jõudma vallavolikogusse. Vallarahvale soovin üksteise mõistmist, heatahtlikkust ja kaasinimestega arvestamist!

Meenutab Reet Raudkepp:

Rae valla taasasutamise aegadest on mõni hetk eredalt meelde jäänud. Näiteks see, kuidas Sommerlingi külanõukogust sai Rae külanõukogu, ning vaidlus teemal, kas vald saab nimeks Jüri või Rae. Vallavanema valimine tekitas erinevaid emotsioone. Samuti on meeles mõned huvitavad arenduspakkumised, näiteks Tallinnringi plaan rajada Tallinna–Tartu maantee äärde, 16 km kaugusele Tallinnast, puhke- ja spordikompleks umbes 170 hektarile.

Toonase vallavolikogu suurimad väljakutsed ja eesmärgid olid valla loomise kontseptsiooni väljatöötamine ning ettevõtetele asutamislubade andmine, mis täna tundub uskumatuna, kuid tol ajal see nii oli. Samuti haridus- ja kultuuriasutuste valla bilanssi tulemine, algas Vaida sovhoosi ja Sommerlingi, hiljem Jüri sovhoosi reformimine. Aeg oli raske ja segadust tekitav. Vallavolikogu juurde oli moodustatud isegi hädaabikomisjon.

Oli uus ärkamisaeg. Kolm meest Jürist tulid ühel õhtul minu ukse taha veenma mind abistama Eesti kodanike komiteed Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tõendite jagamisel. Samal ajal käisid juba ettevalmistused Eesti Kongressiks. Tehti ettepanek Vaida piirkonnas kandideerimiseks. Ärkamisaja keerisesse sattununa polnud võimalust ega tahtmistki ei öelda.

Esimese volikogu koosseisus oli inimesi erinevatest valdkondadest. Meeles on mõned säravad isikud: vallavanem Rein Poolak oli rahulik ja tasakaalukas, Rein Karmil ei jäänud märkamata mitte üks vales kohas olev koma või punkt, Toomas Välimäe tsiteeris peast KOKS-i, kasutas aeg-ajalt põnevaid väljendeid ja uudissõnu, meelde on jäänud „naftapäkapikud“. Tema oli üks neist, kes meie vallale vundamendi ladus ning kellest veidi hiljem sai volikogu esimees. Mainimata ei saa jätta volikogu head abilist, supermäluga vallasekretär Helin Kangurit.

Praegust Rae valda vaadates teeb head meelt, et meil on sportlik vald, kus on head võimalused eri spordialadega tegelemiseks. Samuti tugev külaliikumine, mis tekitab kodukohatunnet ja kasvatab uutele tulijatele juured alla. Ära ei ole unustatud ka kultuuri.

Rae vallavolikogu esimene koosseis (vasakult päripäeva): Arnold Ainsaar, Rein Karm, Ande Tänav, Raivo Pihlakas, Voldemar Proman, esimene vallavanem ja volikogu esimees Rein Poolak, Riina Noor, Arvo Neimar, Kaido Järve, Ago Hio, Jaan Teearu, Aare Aloe, Andres Lõhmus, Toomas Välimäe ja Ülo Peets. Pildilt on puudu või ei ole näha: Tauno Martini, Leonhard Vaaks, Anne Rentel, Alar Vainomäe, Reet Raudkepp ja Tarmo Lepik ja vallasekretär Helin Kangur. Foto Arvo Neimari fotokogust.