Kogukonnapsühholoog Kadri Pohlak: „Abi otsimiseks ei pea olema suurt muret.“

Sellest sügisest on Rae vallas ametis uus kogukonnapsühholoog Kadri Pohlak. Rae Sõnumid vestles temaga, et lähemalt tutvuda ja uurida, milliseid teemasid ning väljakutseid ta oma töös oluliseks peab.

Kuidas sai Teist psühholoog ja miks just see eriala teid kõnetas?

Psühholoogia valdkond hakkas mulle huvi pakkuma juba põhikooli lõpus, kui läbi isikliku vajaduse jõudsin eneseabiõpikuteni. Noorukieas mõjutas minu enda psühholoogilist heaolu koolikiusamine, kehaga rahulolematus ning tundlik meelelaad. See viis huvini inimeseks olemise põhitõdesid uurida ja teada saada, kuidas toetada iseenda ja teiste vaimset heaolu.

Olete töötanud pikalt Rae valla laste ja peredega – mis on Teile selles töös kõige südamelähedasem?

Laste ja peredega töös on kindlasti mulle südamelähedane lapsest lähtuv mõtlemine ja tegutsemine. Lasteaia tugispetsialistina töötades pean silmas ennekõike lapse vajadusi ja arengut ning teen otsuseid ja ettepanekuid nendest lähtuvalt. Samas ei tohi kindlasti ära unustada vanema enda ressursse ja vajadusi. Kui emal või isal lihtsalt pole jaksu, siis me võime ju igasuguseid asju soovitada ja kokku leppida, kuid tulemust ei tule, sest vanemal on aja, energia või motivatsiooni puudus, et neid asju ellu viia. Paremaid tulemusi saavutame pere heaolu ja lapse toetamisel alati siis, kui kogu võrgustik ühiselt lapsest lähtuvalt lahendusi püüab leida ja selles suunas ka tegutseb.

Milliseid meetodeid või lähenemisi kasutate oma töös kõige meelsamini?

Oma töös lähtun ma ennekõike humanistlikust psühholoogiast ja lahenduskesksest mõtteviisist. Ma leian, et kõik inimesed on võimelised õppima ja arenema ning oluline on keskenduda oma tugevustele ja võimalustele. Olen täiendanud end erinevatel teraapia suundadel, kuid terapeut ma ei ole. Psühholoogilise nõustamise kontekstis lastega töös kasutan rohkem mängulisi ja loovtehnikaid, täiskasvanute puhul rakendan lisaks ka teadmisi nii lahenduskesksest, kognitiiv-käitumuslikust kui pereteraapiast.

Mida tähendab kogukonna psühholoogiks olemine ja mis muredega inimesed võivad Teie poole pöörduda?

Ma ise näen, et kogukonna psühholoog on vaimse tervise koostööpartner kogukonnas. Üks pool on inimeste individuaalne psühholoogiline nõustamine, kuid lisaks sellele on meil kogukonnas mitmeid ühiskonnagruppe, kes vajavad kollektiivset õla tunnet ja uusi teadmisi mingis kindlas valdkonnas. Näiteks on meil Olgaga mitu erinevat tugigruppi praegu koos käimas – ATH laste vanematele ja eraldi tugigrupp emadele. Samuti on koostööhuvi üles näidanud mitmed valla haridusasutused, kus nii õpetajad kui tugispetsialistid nõu ja jõuga tuge soovivad.

Kogukonna psühholoogi poole nõustamisele on oodatud pöörduma kõik Rae valla elanikud, kes tunnevad, et vajavad abi ärevuse või stressiga toimetulekuks, suhteprobleemide või lapse muredega. Nõustamisele tulemiseks ei pea olema üldse suur mure, vaid tahe toetada oma vaimset tervist. Vastuvõtuajad ning broneerimise info leiab Rae sotsiaalkeskuse kodulehelt: raesotsiaalkeskus.ee.

Kuidas Te iseennast hoiate – mis aitab Teil puhata ja energiat koguda?

Kindlasti aitavad mul energia tasakaalu hoida hobid ja lähedased inimesed. Ma olen enda jaoks avastanud seinaronimise ja rahvatantsu, mida püüan ikka oma graafikusse mahutada. Ka reisimine ja jalutamine aitavad mul end laadida. Hiljuti näiteks läbisin 190 km matka Hispaanias.

ATH tugigrupp kutsub osalema!

Rae valla tugigrupp keskendub aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste vanematele, pakkudes võimalust kogemusi vahetada ja lahendusi otsida. Esimesel kohtumisel osales 11 inimest ning kokku on gruppi registreerunud juba 20 huvilist. Arutletakse olulistel teemadel mõnusas ja avatud õhkkonnas peaaegu 2 tundi – kohale tulnud vanemad lahkusid julgustatuna ning lubasid veel osaleda.

Tugikohtumised toimuvad veel järgmistel kuupäevadel: 14.01, 18.02, 18.03, 15.04. Osalemise eelduseks ei ole lapse ametlik diagnoos – oodatud on kõik vanemad, kes tunnevad, et see teema on nende peres päevakorral.

ATH võib avalduda mitmel moel: ülemäärase aktiivsuse ja impulsiivsusega (laps sahmib, liigub palju, raskused reeglitega), tähelepanupuudulikkusega (laps unistab, ei suuda keskenduda) või kombineeritult mõlema variandina. ATH ei ole haigus, vaid aju ainevahetuse eripära, millega inimene õpib kogu elu toime tulema.

Registreerimiseks kirjuta kadri.pohlak@raesotsiaalkeskus.ee.

Tule julgelt,  kui otsid tuge või tahad jagada kogemust!

Foto: erakogu