Elu uus rütm – minu teadlik teekond pensionile

Pensionile siirdumine oli minu elus suur muutus – julge samm tundmatusse. Ameerika teadlane Robert Atchley on kirjeldanud seda teekonda viie etapina: ettevalmistus, mesinädalad, pettumus, ümberorienteerumine ja stabiilsus. Uuringute põhjal need, kes valmistuvad teadlikult, mõtlevad varakult oma tulevase elu ja uute rollide peale, kogevad seda muutust rahulikuma ja enesekindlamana.

Teadlik otsus ja uus mõtteviis

Mõtetes valmistusin pensionile jäämiseks juba kuuekümneselt – mitte hirmuga, vaid uudishimu ja ootusega. Soovisin oma ellu rohkem paindlikkust, aega olla päriselt kohal, võimalust ühendada töö, eneseteostus ja isiklik vabadus. COVIDi periood pani mind mõtlema füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele tasakaalule elus… aeg oli küps muutuseks.

Esimese praktilise sammuna läksin sotsiaalkindlustusametisse, et uurida, mida on vaja teha pensionile jäämiseks. Kui pension vormistatud, otsustasin kaks aastat töötada, et üleminek oleks sujuvam ja jõuaks ümber häälestuda. Mõistmaks, kuidas küpsemas eas inimene saab ühiskonnas oma kogemusi, teadmisi ning oskusi pensionile jäädes rakendada, läbisin Tallinna ülikoolis mikrokraadiõppe „Seeniorite töö“.  Sain julgust ja ideid, kuidas olla aktiivne ja elurõõmus ka siis, kui tööelu on seljataha jäänud – mõistsin, et vanus on minu võimalus!

1. novembril 2024 oli minu viimane tööpäev sisekaitseakadeemias. Täitus 25 aastat väärikas organisatsioonis ja 45 aastat hariduse valdkonnas – pikk ja seiklusrikas teekond. Viimasel tööaastal oli toeks noor ja mõistev juht, kellega pidasime regulaarseid 1:1 vestlusi. Need kohtumised aitasid mul samm-sammult, tasa ja targu tööde üleandmist korraldada. Lahkumispidu kolleegide, üliõpilaste, vilistlaste ja koostööpartneritega oli soe ja südamlik, võtsin tänutundega kaasa koosloodud mälestused, hiivasin ankru turvalisest kodusadamast ja siirdusin avatud meelega elu ulgumerele, uitmõtted ja unistused navigaatoriteks. Olin valmis lahti laskma vanast, et teha ruumi uutele võimalustele, uuele rütmile ja minale!

Esimene aasta – uued väljakutsed

Kui tööelu oli kui peatusteta kihutav kiirrong, siis pensionile jäämine andis võimaluse korraks rongilt maha astuda, hingata ja vaadata maastikku, mida seni olin vaid vilksamisi märganud. Esimesed kuud pühendasin korrastamisele selle sõna kõige laiemas mõttes – kodus, mõtetes ja suhetes.  See oli hetk, kus sain oma „elukohvri“ lahti pakkida ja üle vaadata, mida tasub edasi kaasa võtta, ja mis võiks jääda seljataha.

Oluliseks sai minu jaoks füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu leidmine. Pere ja sõpradega veedetud kvaliteetaeg toob päevadesse hoolivust ja rõõmu. Tasakaal linna- ja maaelu vahel pakub kultuurielamusi, inspiratsiooni, rahu ja taastumist. Pikad jalutuskäigud, õhtused virtuaalsed võimlemised koos õdedega, teater, kino, tantsimine, saun, ristsõnad, seenelkäigud ja aiatööd hoiavad mind liikumises, eluterve ja rõõmsameelsena.

Täna õpin endale, omas tempos, mulle sobival ajal ja kohas. Olen endiselt uudishimulik – iga uus kursus, loeng või raamat on nagu väike seiklus. Vahel loon õpiampse ka teistele – et toetada ja inspireerida. Olen mõistnud, et pensionil olles ei pea enam midagi tegema, aga võib väga palju ära teha.

Suurimaks katsumuseks kujunes majanduslik ümberhäälestus – kui seni laekus igal kuul palk ja pension, siis ühel hetkel jäi järele vaid üks ja natuke sääste tagataskus. Loomult optimistina usun, et õnn ei ela pangaarvel, vaid oskuses targalt majandada, märgata võimalusi. Kui teed midagi südamega ja lood väärtust, tuleb ka tasu.

Kogukond ja eeskujud

Maakodu lähedal Võhma seltsimajas, Rakvere valla Arukate Akadeemias ja MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liikmena olen saanud rakendada oma kogemusi ja energiat kogukonna heaks – olla eestvedaja, toetaja ja uurija, keskendudes vanusesõbraliku Eesti põhimõtete elluviimisele.

Minu suur eeskuju on 96-aastane ämm, kes elab täisväärtuslikku elu, hoolitseb kanade, koera ja kassi eest, võtab vajadusel aiahargi kätte ja leiab iga päev midagi, mille eest tänulik olla. Tema elutarkus kõlab lihtsalt: „Maailmas on kolm asendamatut ravimit – loodus, armastus ja huumorimeel.“

Elu tähenduslikkus, suhtlemine lähedastega, eneseareng ning kuuluvus kogukonda on kujunenud olulisteks märksõnadeks. Teadlik pensionile jäämine tähendab uue eluperioodi kavandamist, et keskenduda sellele, mis päriselt rõõmu ja tähendust loob. Iga uus algus sünnib siis, kui lubame endal peatuda, hinge tõmmata ja vaadata elu teise nurga alt. Küpses eas inimese „tööriistakast“ ootab uusi kasutusviise, näiteks vabatahtlikus tegevuses, perekonnas, sõprade ringis, tööampsudes või uutes
hobides.

„Elu on nagu jalgrattasõit – tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda.“ (A. Einstein). Vaata ka: https://liiga.ee