Agu Laius: otsevalitud president võib hakata võimupiire laiendama

Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi saanud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juht ja Rae vallavolikogu aseesimees Agu Laius on rohujuuredemokraatia toetaja, kuid suhtub rahvahääletusse siiski ettevaatlikult.

„Pelgalt rahvahääletusega on raske keerulisi õigusakte vastu võtta, sest seal peitub palju nüansse ning kogu protseduur kujuneb ilmselt populistlikuks. Emotsioonide pealt otsustamine head ei tähenda. Viimaseks heaks näiteks on Tartumaale kavandatud tselluloositehas, mille rajamise uurimise peatas rahvaalgatus,“ lausub Laius, kelle hinnangul peituvad ohud ka presidendi otsevalimises.

Nii palju kui mina olen teenetemärgi saajate intervjuusid lugenud, siis on tunnustus tulnud kõigile üllatusena. Kas ka Teile?

See oli absoluutne üllatus. Olin tööasjadele keskendunud, kui kolleegid uksest sisse astusid ja mind õnnitlesid. Alguses ei saanud aru, millega olen tähelepanu ära teeninud. 

Ilmselt soovib president Teid tunnustada selle eest, et olete 11 aastat juhtinud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. Mida peate ise oma suuremateks töövõitudeks?

Olen pärast taasiseseisvumist järjepidevalt mittetulundussektoriga tegelenud. Olen olnud osaline praegugi kehtiva mittetulundusühingute seaduse väljatöötamisel. Oluline on ka see, kuidas me mittetulundusühendustega koostasime Eesti kodanikuühiskonna arengukava kui riikliku strateegia ja suutsime sellele riigikogus heakskiidu saada. Samuti olen SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee üks algataja. Eelnõu esitasime riigikogule 2001. aastal, otsustamine võttis aega kuus aastat. See oli pingeline periood, sest poliitikutele oli vaja tõestada, et sellist sihtasutust on vaja.

Millega SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital tegeleb?

Eestis on tore vabaühenduste seltskond, kuid tulenevalt sellest, et meie riik ja ühiskond on väga noor, on mittetulundusühingud suhteliselt halvasti rahastatud. Valdavalt töötatakse projektist projektini ning organisatsiooni ja inimeste arendamiseks ei ole väga palju võimalusi. Meie asutus annab võimaluse vabaühendustel arengus samm edasi astuda ja seeläbi ühiskonda paremaks muuta. Vabaühenduste maine on kümne aasta jooksul ühiskonnas oluliselt kasvanud. Praegu on ühiskonnal ja ajakirjandusel vabakonna suhtes suured ootused. Meie lipulaevad Teeme Ära talgupäev ja Arvamusfestival ei vaja pikemat tutvustamist. Üleriigiliste projektide kõrval ei ole me ära unustanud ka kogukondlikke algatusi, et toimekad inimesed saaksid olla partneriteks kohalikule omavalitsusele. 

Millises arengufaasis on Eesti kodanikuühiskond?

Olukord on üsna hea ja seda mitte ainult minu hinnangul, vaid seda on kinnitanud ka erinevad rahvusvahelised uuringud ja raportid. Eesti kodanikuühiskond on kindlasti kõige tugevam endistest sotsialismileeri riikidest. Eestis vabaühenduste tegutsemist ei piirata ja riik toetab neid rahaliselt. Tugeva kodanikuühiskonnaga riikides on vabaühenduste panus kümme protsenti SKP-st. Eestis on see näitaja heal juhul viis protsenti, kuid see kasvab. Me paistame silma ja selle heaks kinnituseks on siseriiklikust Teeme Ära talgupäevast välja kasvanud ülemaailmne koristuspäev. 

Kas üheks kodanikuühiskonna mõõdupuuks on rohujuuredemokraatia?

Loomulikult. See näitab, kas ja kuidas saavad niinimetatud tavalised inimesed kaasa rääkida näiteks seadusloomes. Meil on portaal rahvaalgatus.ee, kus igaüks võib oma mõtte välja käia ja küsida sellele kaaskodanike toetust. Kui tuhat allkirja koos, siis hakkab riigikogu seda kohustuslikus korras arutama. Arenguruumi aga on. Näiteks võiksid ministeeriumid oma valdkonna vabaühendustega rohkem koostööd teha. Paraku esineb siin palju vastandumist.

Pärast haldusreformi, mis küll Rae valda ei puudutanud, on elanikel lihtsam kohaliku omavalitsuse tegemistes kaasa lüüa. Olgem ausad – vähem kui tuhande elanikuga vallad olid ise ühed kogukonna organisatsioonid.

Valimiste eel on moes, eriti just opositsiooni poole pealt, hõigata, et anname rahvale võimu tagasi! Kas rahva võim on Eestis viimasel kümnendil suurenenud või vähenenud?

Rahva võim on kindlasti suurenenud ja seda on piisavalt. Pigem napib oskusi seda ära kasutada. Rahvas saab osaleda valimistel ja aruteludes ning teha ettepanekuid. Ma ei ole kunagi olnud otsedemokraatia pooldaja, sest näen selles suuremaid riske. Eelistan osalusdemokraatiat, kus osapooled omavahel teemasid arutavad ja siis see organ, kellel on põhiseaduslik õigus – Eestis siis riigikogu –, teeb kaalutletud otsuse. Pelgalt rahvahääletusega on raske keerulisi õigusakte vastu võtta, sest seal peitub palju nüansse ning kogu protseduur kujuneb ilmselt populistlikuks. Emotsioonide pealt otsustamine head ei tähenda. Viimaseks heaks näiteks on Tartumaale kavandatud tselluloositehas, mille rajamise uurimise peatas rahvaalgatus. 

Teatud huvigrupid nõuavad, et väga tähtsate ühiskondlike küsimuste puhul peaks korraldama referendumi. Vaadates seda, mis juhtus Suurbritannias, siis tekitab otsedemokraatia minus kõhedust.

Referendumi võimalus peaks põhiseaduses kindlasti olema. On mitmeid teemasid, kus see ennast õigustab. Ise arvan, et tuumaelektrijaama ehitamise üle võiks rahvas otsustada otse. Kuigi, jah, tuumaelektrijaama olemus ja sellega kaasnevad muudatused ühiskonnas ei ole lihtsasti mõistetavad. 

Kui panna hääletusele 1000-eurone kodanikupalk kõikidele täisealistele inimestele, siis millist tulemust prognoosite?

Palju sõltub sellest, kuidas osapooled kampaaniat korraldavad. Siiski arvan, et see ettepanek ei leia Eestis toetust. See hääletati maha Šveitsis ja Soome katseprojekt ei näidanud soovitud tulemusi. Eesti inimesel on säilinud talupojamõistus, mis ei toeta raha laiali jagamist. Idee on ilus, kuid positiivset efekti on raske näha.

Samas presidendi valimise võiks vist küll otse rahvale usaldada?

Võiks, kui rahvas nii väga tahab presidenti valida. Kuid Eestis on riigipea võimuvolitused sedavõrd piiratud, et meie elu see suurt ei mõjuta. Jah, viimased presidendivalimised, kus parteid ei suutnud omavahel kokku leppida, tekitasid inimestes meelepaha. Ära ei tohi unustada, et rahvahääletuse läbiviimine on suhteliselt kulukas. Ohumärk on see, et otsevalitud president võib kellegi isikus hakata tundma, et ta on väga suure võimutäiusega ja võib hakata võimupiire laiendama. Siis võib parlamentaarne Eesti hakata liikuma presidentaalse riigi suunas.

Kodanikuühenduse suursündmused nagu Teeme Ära talgupäev või Arvamusfestival tutvustamist ei vaja. Tänavu otsustasite rahaeraldamisel suuremat tähelepanu pöörata venekeelsele elanikkonnale. Uute sündmustena said toetust TEDxLasnamäe ja venekeelsete ühingute arendussündmus VNEformaat. Kas muust rahvusest inimesed on olnud seni vaeslapse osas?

Vene töökeelega vabaühendused on seni võib-olla tõesti tagaplaanil olnud. Neile on jagatud vähem informatsiooni, tehtud vähem koolitusi ning seetõttu ei ole neil arusaamist, kuidas kodanikuühiskond ja vabaühendused toimivad. Elu on näidanud, et kui venekeelne vabaühendus on end kenasti toimima saanud, konkureerivad nende projektid võrdväärselt ülejäänutega ja nad viivad oma ideid kvaliteetselt ellu. Esile tahaksin tõsta MTÜ-d Eriline maailm, mis koondab peresid, kus kasvavad erivajadustega lapsed. Üheskoos jagatakse muresid ja rõõmusid ning ollakse üksteisele toeks. Venekeelsele elanikkonnale on kombeks omaette toimetada. Rahvusvähemuste kultuuriseltsides toimub toredaid ettevõtmisi, kuid millegipärast ei taheta või ei osata end ühiskonnale laiemalt avada.

Kuidas on lood kodanikuaktiivsuse ja vabaühendustega Rae vallas?

Päris hästi on. Paljud on Rae valla külavanemate ja külaseltside tegevust eeskujuks seadnud. Üheskoos on suuri asju korda saadetud. Tuntuimaks on iga-aastane valla külade päeva korraldamine. Paljudel küladel on omad tunnussündmused. Koostööd tehakse vallavalitsuse ja -volikoguga. Volikogu eraldab tänavu Rae valla Alevike- ja Külavanemate Seltsile 30 000 eurot, mida on võimalik oma äranägemise järgi kasutada. 

Rae valla lõunapiirkonna elanikud kurdavad, et omavalitsuse eelarve on tugevasti põhjapiirkonna poole kaldu. Kuidas saaksid murelikud inimesed end paremini nähtavaks-kuuldavaks teha?

Eks nad on teinud ka ja ma ei ole nõus väitega, et lõunapoolsed külad tähelepanu puuduse all kannataksid. Koolibusside teed on tehtud tolmuvabaks, toimib teehooldus, Vaidas renoveerisime koolimaja ja Lilleorus tegutseb Teadlikkuse Rakendamise Kool, kus järgmisel õppeaastal on ette nähtud kohti kahekümnele õpilasele.

Kui Peetri piirkonda tuleb igal aastal juurde tuhat inimest, siis see toob vallale kaasa väljakutseid, millele tuleb kiiresti reageerida. Nii kiire elanike kasv tähendab, et tuleb ehitada uusi koole ja lasteaedu ning pakkuda erinevaid teenuseid. Need noored elanikud hakkavad vallale maksutulu tooma aga alles aastate pärast. Vallavolikogu on üritanud oma otsustes omavalitsuse ühtlast arengut silmas pidada.

Teie kolmas nelja-aastane ametiaeg SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhina lõppeb aasta pärast. Olete öelnud, et ei jätka sel ametikohal. Miks?

Olen asutuse nullist üles ehitanud ja korralikult toimima pannud. Käes on aeg anda võimalus uutele inimestele, kellel on värsked mõtted.

Saate mais 68-aastaseks. Nüüd on õige aeg hakata pensionipõlve veetma?

Vaevalt ma koduseinte vahele istuma jään, sest energiat ja teotahet jätkub. Kindlasti jätkan tegutsemist vallavolikogus majandus- ja eelarvekomisjoni esimehena. Arvan, et mul on aastatega kogunenud piisavalt kogemusi ning saan erinevatele osapooltele koolitajana või asjatundjana kasulik olla.

Riigikogu valimistel Te ei osale (intervjuu on tehtud veebruari lõpus – A.K.). Millised on Teie poliitilised ambitsioonid?

Järgmistel kohalikel valimistel olen kandideerimas ja siis on näha, mida valijad minu tegemiste kohta arvavad. Kuid kindlasti ei kavatse ma pürgida riigikokku.

Olete Tartu Ülikooli kraadiga majandusteadlane. Oskate öelda, kui kauaks meil head elu on ehk millal järgmine kriis tuleb?

Seda ei oska prognoosida ka need inimesed, kes igapäevaselt erinevaid näitajaid analüüsivad. Kui keegi suudaks kriisi ette näha, siis saaks ennetavalt meetmeid rakendada. Pakun, et kriis mõne aasta jooksul tuleb, sest on näha majanduse jahtumise märke ja iial ei või teada, kust ebakõlad võivad välja lüüa. Eesti majanduse käekäik sõltub üldiselt maailmamajanduse käekäigust.

Teil on kuus last ja kasulast ning üheksa lapselast. Olete õige inimene andmaks nõu, mismoodi kasvatada lastest tublid inimesed.

Lapsed kasvavad ise. Tuleb vaid olla nende jaoks olemas, et neid vajadusel aidata. Ma ei ole tahtnud kellegi käekäiku mõjutada ja muuta. Poegade kohta võin öelda seda, et kaitsevägi on neid kõvasti mehemaks teinud.

Kuidas Teile tundub, kas Eesti inimesed on pigem soojamaareisi või lasteusku?

Üsna palju inimesi on niinimetatud soojamaareisi usku, mis tähendab, et laste saamist lükatakse edasi. Õige oleks võib-olla öelda, et enne laste saamist soovitakse teha karjääri ja end majanduslikult heale järjele töötada. Samas tunnetan tendentsi, et järjest rohkem pöördutakse lasteusku ning peredes on kaks ja enam last. Riiklikult on lastega pered väärtustatud.