Rae valla värske abivallavanem Tanel Tammela võtab südameasjaks korrakaitse ja innovaatilised lahendused

Milline on Sinu taust ehk kogemus, mida meie valda üle tõid?

Olen pärit Kesk-Eestist Türilt ja aastal 2002 tulin õppima ning tööle Tallinnasse. Minu jaoks oli sisuliselt juba tol ajal selge, et ma ei soovi ainult käia ülikoolis õppimas, vaid sooviks kohe ka praktilist töökogemust. Seega alustasin ülikooli kõrvalt tööd hotelli administraatorina Tallinna sadama ligidal asuvas hotellis. Võib öelda, et antud kogemus lõi kohe ette pildi iseseisvast elust ning silmaring laienes oluliselt. Aasta jooksul tuli antud ametikohal ette kõikvõimalikke olukordi – politsei, päästeamet, sünnid, surmad ja palju ebakaineid põhjanaabreid.

Edasi hakkasingi juba alates 2003. aastast tegelema turvatehnika lahendustega ning 2007. aastal  asutasin enda ettevõtte brändinimega HF Turvatehnika. Tänaseks oleme mitme välismaapartneriga koostööd teinud juba pikalt üle kümnendi. Antud eriala juures on raske mingit rutiini leida, kuna pidevalt on töös täiesti erinevad projektid. Näiteks sai koostöös Maanteeametiga umbes 4 aastat tagasi välja töötatud lahendus, kuidas saaks sõidueksameid elektrooniliselt järelkontrollida. Pelgalt videopildist võib endiselt jääda eriarvamusi – kes, kuidas ja millal sõidueksami ajal pidurit vajutas. Tänaseks on juba aastaid kasutusel süsteem, mis registreerib pidurdamised, suunatulede näitamise, kõne ja pildi ning loomulikult auto teekonna kaardil koos sõidukiiruse ja muude näitajatega. Lisaks jõuavad kõik need andmed automaatselt õigesse serverisse. Vaidlused leiavad tänu sellele õiglase lahenduse. Loodetavasti saan ka Rae valda oma kogemuste põhjal nõustada uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtul.

Mis seob Sind Rae vallaga?

Rae valda kolisin 2010. aastal, kui olime perega otsimas õiget kohta, kuhu maja osta. Linna vastu rääkis pidev müra ja linnalähedane asukoht tundus palju südamelähedasem. Oma üllatuseks olen aastate jooksul avastanud, et paljud sõbrad-tuttavad Kesk-Eestist on samuti Rae valda kolinud, mõned täitsa minu soovitusel. Olen alati tahtnud olla kursis, mis minu elukohas toimub ja võimalusel midagi muuta. Seega olen Rae vallavolikogu alalise majandus- ja eelarvekomisjoni töös kaasa löönud alates 2013. aastast ehk olen valla murede ja rõõmudega juba pikalt kokku puutunud.

Kas oled jõudnud uude ametisse sisse elada? Kas ja milliseid üllatavaid aspekte oma ametis oled juba kohanud?

Olen vallamajas oma positsioonil nüüd ligi kuu aega töötanud ja oma kureeritava arendus- ja haldusameti tööga ennast kurssi viinud. Meeskond on olnud väga toetav ning siit on hea edasi minna. Kõige üllatavam on olnud vast see, et kuigi valla elanike arv on kümne aastaga kahekordistunud, on valla ametnike arv jäänud sellisele arengule vaatamata pea samaks. Mina ettevõtjana muidugi lihtsalt joonega tõmmates ametnike arvu koheselt ei suurendaks, kuid IT, maadeõigused ja planeerimine, transpordikorraldus ja järjest suurenev valla kinnisvara vajaks kindlasti juurde häid spetsialiste. Kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajame me rohkem pädevaid spetsialiste.

Mida pead viimase 3–4 aasta silmapaistvamateks tegudeks oma ametikoha vaatevinklist Rae vallas?

Viimastel aastatel on areng olnud silmnähtav – 2016. aastal valminud Järveküla Kool ja Spot of Tallinn on head näited eraettevõtluse ja avaliku sektori koostööst. Spot of Tallinna ruumides asuv Järveküla Noortekeskus on laias kasutuses ning tegelikult on tänasel päeval ruumi puudugi.

Nii palju lasteaiakohti, kui Rae vald on rajanud viimase 3–4 aastaga, ei ole loonud ükski teine omavalitsus.
Jah, tunnistan ja tean omast käest, et antud areng ei ole siiani piisav, kuid kas keegi teab mõnda omavalitsust, kus lasteaedu on ette rajatud enne elanike tulekut? Selline risk maksumaksja raha eest poleks kindlasti õigustatud.

Viimaste aastate jooksul valminud kergliiklusteed ja nendega asulate ühendamine on samuti olnud selgelt vajalik projekt ning nähes hetkel nende kergliiklusteede kasutamissagedust, näiteks laste ja noorte poolt, on selge, et kergliiklusteede rajamisega peab vald kindlasti ka edaspidi jätkama. 

Mida plaanid aastaga ära teha? Mis on nõrgad kohad vallas, eriti Rae elaniku seisukohast?

Mulle tuli üllatusena, et suuremas osas Peetri piirkonnas ei ole siiani pakkujaid kiirele internetile.
Hetkel oleme arendamas valguskaablivõrku Peetri/Järveküla/Assaku vallaasutuste vahel koostöös RIA ja Elektrileviga ning tõenäoliselt saab siit alguse võrgu laiendus ka elanikele, kes saaksid kasutada operaatorivaba optikakaabliühendust.

Meie elanike arv, eriti Peetri piirkonnas, on jõudnud sinnani, et sisuliselt möödapääsmatu on mingil kujul luua valla juurde korrakaitseüksus. Probleemid parkimisega, haljastuse rikkumine, keskkonna risustamine, normi ületava reostuse jõudmine kanalisatsiooni – need on vaid mõned mured. Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud avaliku korra rikkumised näiteks äsja avatud  Peetri pargis. 

Proovin ise suunata veel rohkem tähelepanu kõikvõimalikele uuenduslikele lahendustele ning on tervitatav, et volikogu juurde loodi innovatsioonikomisjon. Antud komisjonis on kõik laia silmaringiga inimesed ning koos mõtteid vahetades jõutakse kindlasti mõnele heale ideele, mida meie kiirelt arenev vald võiks tulevikus teha ja teistest omavalitsustest sammukene ees olla.

Plaanis on arengukava lõpliku dokumendi vormistamine, mida alustas edukalt minu eelkäija Jaanus Männik. Hetkeseisuga on esimene esitlus antud alusdokumendile tehtud, ees ootavad erinevad komisjonid, elanike ettepanekud ja volikogu. Kindlasti tuleb dokumendi juures lõpuks siiski arvestada ka valla rahaliste võimalustega ning viia need arengukava investeeringute osas omavahel kooskõlla. Üle maailma leviv viirus paraku ei jäta puutumata ka valla tulusid ning selles osas tuleb säilitada reaalsustaju. 

Foto: Tanel Tammela. Erakogu.