Rae valla elanikud kiidavad elukeskkonda, kuid pole rahul probleemide lahendamise kiirusega

Tunamullu võttis Rae vallavalitsus vastu arengukava, milles lepiti kokku visioonis ja eesmärkides aastani 2025. Selle kohaselt on Rae vald seitsme aasta pärast kõrgelt hinnatud elu- ja majanduskeskkonnaga säästva arengu põhimõtteid järgiv tegus kohalik omavalitsus.

Et vallas toimuvast põhjalikum ülevaade saada ja elanike ootusi paremini mõista, tellis vallavalitsus osaühingult Cumulu Consulting veebipõhise rahulolu-uuringu.

Vallavolikogule tutvustatakse uuringu tulemusi 20. novembri istungil, mis on avalik ja kõik soovijad võivad sellest osa saada. Rae Sõnumid teeb suuremahulisest uuringust valdkondade kaupa lühikokkuvõtte.

Kes uuringus osalesid ja mis nad valla elust arvasid?

Uuringu valimisse kuulusid kõik Rae valla elanikud. Küsitlusele vastas 678 inimest, kokku on Rae vallas septembrikuu seisuga 18 640 elanikku. Kõige enam oli vastajaid Peetri kandist (378), järgnes Jüri (212) ning oluliselt madalam oli aktiivsus Lagedil (45) ja Vaidas (43).

Kui alla 20-aastaseid vastanuid mitte arvestada, saab öelda, et küsitlusele vastas ligi viis protsenti valla elanikest vanuses 20+ eluaastat. Arvesse läksid vaid nende vastused, kes olid küsitlusankeedi lõpuni täitnud. Kokku alustas vastamist 997 inimest, 317 vastust ei arvestatud, kuna tegemist oli poolikute ankeetidega.

92% vastanutest hindas Rae valda väga heaks või heaks elukohaks. Negatiivse hinnangu andis vaid kolm vastanut. Kantidepõhises võrdluses on eluga kõige enam rahul Jüri elanikud, järgnevad Peetri, Lagedi ja Vaida elanikud. Meeste ja naiste hinnangutes olulist erinevust ei esine. Kõige positiivsemad hinnangud on 20−29-aastastel, vanuse kasvades rahulolu pisut langeb.

Kommentaarides tõstetakse positiivsena esile linnalähedust, tegusat kogukonda ja rahulikku elukeskkonda. Kriitikana tuuakse välja näiteks Jüri ja Peetri eelisarendamist, lõhet vallavalitsuse ja elanike vahel, probleeme infrastruktuuriga ning liigset elamu- ja tööstusalade arendamist. 

 Peetri liigub aedlinna suunas

Kõige enam on vallaelanikud rahul üldise korra ja turvalisuse, kergliiklusteede seisukorra, spordirajatiste, prügiveo, jäätmekäitluse ning keskkonnakaitsega. Kõige vähem on vallaelanikud rahul ühistranspordiühendustega naaberomavalitsustega (v.a Tallinn), vallasisese ühistranspordi ja lemmikloomade jalutamiskohtadega.

Madalamaid hinnanguid ühistranspordile annavad need inimesed, kes seda ise igapäevaselt ei kasuta. Isikliku sõiduautoga liiklejate madalam hinnang viitab kas sellele, et antud ühendused ei rahulda nende vajadusi või siis vähesele teadlikkusele antud teenusest.

Vallavanem Mart Võrklaev ütles, et enamik uuringus välja toodud kitsaskohtadest olid varem teada ning uues eelarvestrateegias on neile ka tähelepanu pööratud. „Harjumaa Ühistranspordikeskusega käib läbi aastate pidev töö uute liinide avamise ja olemasolevate täiendamise/tihendamise osas, kuid suuresti sõltub see riiklikust dotatsioonist. Igal aastal oleme sammu edasi astunud, viimati saime bussi käima Uuesallu,“ märgib Võrklaev.

Mitmetes piirkondades on mureks teede talvine hooldus ja hommikused ummikud linnasõidul. Paljusid häirib hoogne kinnisvaraarendus ja selle tulemusel suurenev liikluskoormus.

Võrklaeva sõnul on hetkel koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu üheks eesmärgiks vähendada oluliselt elamuehituse mahtu võrreldes täna kehtivas valla üldplaneeringus tooduga. „Peetri liigub aedlinna suunas, millel on oma keskusalad, kus on mõnevõrra tihedam asustus ja kuhu võiks koonduda piirkonda teenindavad teenused. Kvaliteetse ühistranspordiühenduse ja erinevate teenuste olemasoluks on vaja inimesi, kes neid tarbivad. Vastasel juhul jääb see piirkond teenusteta magalaks,“ lausub Võrklaev.

Lisandub 300 lasteaiakohta ja tervishoiuteenuseid

Üldiselt hinnatakse valla poolt pakutavaid avalikke teenuseid kõrgelt. Kõige kõrgem on vallelanike rahulolu haridusasutuste füüsilise seisukorraga, järgnevad rahulolu alushariduse ja koolihariduse kvaliteedi ning sportimisvõimalustega. Kõige vähem ollakse rahul tervishoiuteenuste kättesaadavuse, lasteaiakohtade piisavuse, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja sotsiaalteenustega.

Vastanutel paluti nimetada ka kuni kolm probleemi seoses eelnevalt loetletud valdkondadega, millega tuleks Rae vallas järgneva nelja aasta jooksul kindlasti tegeleda. Kõige tugevamalt tõusid esile tervishoiuteenustega seotud probleemid ja lasteaiakohtade puudus. Kõige enam tuntakse puudust kvaliteetsest perearstikeskusest, eelkõige Peetris.

Tuleva aasta märtsis lisandub valla põhjaossa 300 lasteaiakohta, kui kahes majas alustab tööd Järveküla lasteaed. Uues eelarvestrateegias on ette nähtud aastaks 2021 Peetri piirkonda veel ühe lasteaia ehitamine. Tuleva aasta sügisel algab Peetris uue põhikooli ehitus. 864-kohaline nelja paralleeliga õppeasutus alustab tööd 2020. aasta 1. septembril.

„Seoses vabariigi valitsuse vahetumisega jäi Jürisse kavandatud riigigümnaasiumi rajamine venima, kuid viimaste läbirääkimiste valguses oleme kokkuleppele lähedal,“ lisab Võrklaev. „Järgmisel aastal paraneb tervishoiuteenuste kättesaadavus oluliselt Jüris ja Peetris. Jüri uues tervisekeskuses ja Peetri Keskuses hakkavad muuhulgas tegutsema perearstid ning pakutakse ka hambaraviteenust.“ 

Lagedil ja Peetris tugevaim kodukandi identiteet

Kõige tugevamini identifitseeritakse end oma kodukandi ja Rae valla elanikuna. Maakonnapõhine identiteet on pisut nõrgem ning neid, kes tunnevad end Rae vallas elava tallinlasena, on alla neljandiku vastanutest.

Antud hinnangutes on ka mõned piirkondlikud erinevused. Kõige tugevam kodukandi identiteet on Lagedil ja Peetris, Rae valla elanikena identifitseerivad end pisut enam Jüri ja Vaida elanikud. Harjumaalasena identifitseerivad end eelkõige Vaida ja Lagedi elanikud.

39 protsenti vastanutest hindab oma aktiivsust vallas toimuvatel üritustel osalemisel pigem aktiivseks. Pisut üle poole vastanutest osaleb valla üritustel pigem harva ning neli protsenti ei tee seda mitte kunagi. Enam on aktiivseid osalejaid Peetri ja Jüri kandi elanike seas. Kõige tihedamini võtavad valla üritustest osa 30−39-aastased elanikud. Kõige enam tuntakse puudust kontserdist, teatrist ja kinost.

Elanike arvamus väga oluline

Valla juhtimise osas on elanike hinnangud mõnevõrra madalamad kui elukeskkonna ja avalike teenuste puhul. Kõige enam ollakse rahul valla poolt pakutavate e-teenustega ja informatsiooni kättesaadavusega valla teenuste kohta. Kõige negatiivsemad on hinnangud probleemide lahendamise kiirusele ning valla elanike ja kodanikuühenduste kaasamisele valla juhtimisse.

„Hoiame elanikke vallas toimuvaga kursis nii lehe, kodulehe, sotsiaalmeedia kui ka külavanemate kaudu. Suuremate planeeringute puhul oleme teinud eskiiside avalikke tutvustusi ning kõikide planeeringute avalikest aruteludest teavitame inimesi ka Rae Sõnumite kaudu. Panen inimestele südamele erinevate projektide või uuenduste puhul kohe alguses oma arvamust avaldada. Kui töödega alustatakse, on juba hilja,“ räägib Võrklaev. „Koos elanike kasvu ja vajadusega tagada kvaliteetne teenuse pakkumine ning elanike piisav kaasamine kasvab vajadus ka suurendada vallavalitsuse isikkoosseisu. Samas muudab asjatundjate leidmise raskemaks palgasurve. Üritame järgnevatel aastatel suuremat rõhku panna ametnike koolitamisele ja efektiivsuse tõstmisele.“

Käesolev uuring on järjekorras esimene ning sellele järgnevalt plaanitakse elanike rahulolu hinnata ka aastatel 2020, 2022 ja 2024.