Kaheksas aasta volikogu esimehena

2009. a kohalike valimiste eel oli näha, et ühe valitsemisperioodi jooksul olid koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Reformierakonna suhted väga pingestunud. Isiklikud rünnakud viisid selleni, et mõned seni koos töötanud inimesed seda enam teha ei suutnud. Valimiste järel sündis inertsist siiski senine koalitsioon, kuid oli selge, et see pikalt kestma ei jää.

Sisuliselt algasidki uue koalitsiooni loomise kõnelused kohe võimuliidu moodustamise järel ning 2010. a jaanuaris vormistati Reformierakonna ja IRLi koalitsioon minu volikogu esimeheks valimisega.

Oli masuaeg. Eelarve osas üksmeelele mittejõudmine oli üks põhjustest, mis viis eelmise koalitsiooni lagunemiseni. Kohe oli vaja koostada ja vastu võtta kriisiaja eelarve. Kärpisime kõike, mis vähegi võimalik, sest kukil olid kohustused mitte üksnes valda vastutustundlikult majandada, vaid rajada ka uusi lasteaia- ja koolikohti. Seda põhjusel, et arendusbuumi tulemusel oli valla elanike arv hakanud väga kiiresti kasvama. Lasteaiaealisi oli vallas üle 1500, kohti jagus aga vähem kui pooltele. Parem polnud olukord koolikohtadega.

Hästi konservatiivse eelarve koostamine andis vallale küll võimaluse võtta laenu, kuid selle oli valitsus omavalitsustele paraku ära keelanud. Küsisime riigi programmidest toetusi, kuid neile saime enamasti äraütleva vastuse koos suulise lisaselgitusega, et rikkaim vald ei peagi riigi toetusi saama. Nii tuli paar-kolm aastat toimetada ning otsida ja rakendada kompromisslahendusi olukorras, kus pooltele valla lastele ei olnud pakkuda lasteaiakohta ja kumas koolikohtade puudus.

2010. aasta alguses oli vallas lastaiakoha järjekorras üle 800 lapse. Midagi olulist oli varasematel aastatel tegemata jäetud. Meie aga lubasime vallaelanikele, et likvideerime lasteaia- ja  koolikohtade puuduse. Pingutasime ise ja kui omavalitsustel lubati jälle laenu võtta, tegime seda meiegi. Töö mahust saab ettekujutuse arvude abil. Kui 2010 aastal oli vallas 5 lasteaeda (661 kohta), siis praegu – 2017. aastal – on vallas 10 lasteaeda, kus on kokku 1567 kohta. Ilmestamiseks: ühe lasteaiakoha ehitusmaksumus on ligikaudu 12 000 eurot. Samamoodi oleme juurde ehitanud ka koolikohti. Valla viies koolis on kokku 2799 õpilaskohta. Uute lasteaedade ja koolide ehitamine aga jätkub ja on kavandatud ka eelolevateks aastateks.

Täna tagasi vaadates saab järeldada, et tulime kriisiga toime ja lõime eeldused valla edasiseks kiireks arenguks. Väga põhjalikult tegelesime valla arengukavaga, mille põhimõtteid järgime tänagi. Eelarvestrateegiaga kavandame neljaks aastaks ette vaatavana konkreetse tegevuskava.

Raskel perioodil hakkamasaamine tagas võimu teostanud erakondadele 2013. aasta valimistel hea valimistulemuse ning Reformierakonna ja IRLi tulemuslik koostöö on kestnud tänini.

Kiire elanike arvu kasv vallas algas 2005. aastal, mil elanike oli aasta alguse seisuga 8084, kui inimesed olid esimestesse buumiarendustesse sisse kolinud. 2010 alguses oli elanikke juba 12 041 ning 2017. a 1. mai  seisuga 17 345. Elanike arvu kasv toob valla eelarvesse loomulikult ka tulu juurde. Maksumaksjate arv kasvab, pisut alla poole elanikest on maksumaksjad. Samas tulevad valda ennekõike noored lastega pered ning see eeldab suurte investeeringute tegemist enne, kui üldse mingi tulu on tulijatelt valla eelarvesse laekunud. Tulumaksuosa hakkab laekuma valla eelarvesse ju alles järgmisel aastal.

Ülevaatlikult iseloomustab valla viimase kümne aasta arenguvõimet järgmine valla rahandusameti koostatud joonis.

On selge, et vald areneb sujuvalt, kui vallas on stabiilne võim ning valimiste vahel keskendutakse valla arenguteemadele, mitte võimu üle jagelemisele. On muidugi poliitikuid, kes sedagi teevad ja sogasest veest kuldkala püüda soovivad, aga neist kriisidest oleme jagu saanud. Kõiges selles peab vallavolikogu esimees suutma hästi ja kiiresti orienteeruda ning tasakaalu hoidma. Oluline on vallavõimu avatus ja vallaelanike teavitamine nii volikogu kui ka vallavalitsuse tegemistest.

Stabiilsus on toonud edu. Sellele on kaasa aidanud minu juba 2010. aastal algatatud põhjalikult uuendatud valla põhimäärus, milles on volikogu töö protseduurid üksikasjalikult sätestatud ja muudki valla toimimise olulised teemad üsna süvitsi käsitletud. Nii saab volikogu kõigi töös tekkinud olukordade jaoks vastused valla põhimäärusest ja ei teki palju võimalusi poliitiliseks soleerimiseks ja emotsionaalseks kemplemiseks. Oluline on sisuline töö volikogu komisjonides.

Nõrgim koht vallavolikogu töös on mõlemal perioodil olnud revisjonikomisjoni töö. Seadus sätestab selle olemasolu ja moodustamise alused, kuid nii on see muudetud koalitsiooni ja opositsiooni vahelise võitluse tööriistaks ja tallermaaks. See ei aita kuidagi kaasa omavalitsuse arengule ega mingite ebakõlade kõrvaldamisele vallavalitsuse töös. Kahe perioodi jooksul ei ole me revisjonikomisjoni suutnud normaalselt tööle saada, käesoleval aastal komisjonile umbusaldatu asemele isegi mitte uut esimeest valida.

Haldusreformi järgselt on vaja väga põhjalikult uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Kontrolli vallas tehtava üle peab tegema professionaalne audiitor, mitte isiklikku poliitilist ambitsiooni rahuldada sooviv revisjonikomisjoni esimees.

Rae vald on hea elukeskkonnaga kultuuri- ja spordilembene ning ettevõtlussõbralik omavalitsus. Valla jätkuvaks arenguks on loodud tugev finantsmajanduslik alus ning seatud nõudlikud arengusihid. Uuele perioodile läheb Rae vald vastu tugeva omavalitsusena ja kindla teadmisega, kuidas vallaelanike elukeskkond veelgi paremaks muuta.

Agu Laius, Rae vallavolikogu esimees, IRL