Viie valla koostöö annab kriisideks rohkem jõudu

16. septembril allkirjastasid Jõelähtme, Kiili, Kose, Rae ja Saku vallajuhid Rae valla raamatukogus kriisivalmiduse koostöökokkuleppe.

Ühine eesmärk on lihtne: olla kriisi korral paremini ettevalmistunud ja osata üksteist kiiresti ja tõhusalt toetada, sest kriis ei tunne omavalitsuse piire. Tugev torm, ulatuslik elektrikatkestus, tulekahju või sidehäire võib mõjutada korraga mitut valda. Inimesed liiguvad iga päev tööle, kooli, lasteaeda ja teenustele ühest vallast teise, mis omakorda tähendab, et ka kriisides oleme omavahel seotud. Seetõttu on oluline, et vajalikud kokkulepped oleksid tehtud enne, kui neid vaja läheb. Ja et sõlmitud lepe ei jääks lihtsalt deklaratsiooniks paberil, peavad viie valla kriisispetsialistid juba praegu nõu konkreetse tegevuskava koostamise ja elluviimise üle, mis peab valmima lähiajal.

Koos on rohkem võimalusi

Igal vallal on oma inimesed, teadmised, tehnika ja ressursid. Kriisi ajal ei pruugi need alati piisavad olla. Ühiselt tegutsedes saab vajadusel jagada vahendeid, toetada naabervalda ning kasutada olemasolevaid võimalusi tõhusamalt.

Sama oluline on kogemuste jagamine. Ühes vallas kasutusele võetud toimiv lahendus võib olla väärtuslik ka teistele. Koostöö aitab vältida olukorda, kus iga omavalitsus peab keerulises olukorras samu lahendusi eraldi välja töötama või otsima vastuseid küsimustele, kes kellele appi tuleb, millised vahendid on olemas või kuidas infot jagada.

Valmisolekut tuleb harjutada

Kriisiks valmistumine ei tähenda ainult varude soetamist või kriisiplaani koostamist. Sama oluline on teada, kuidas päriselt tegutseda. Tegelik valmisolek kujuneb harjutamise, koostöö ja kogemuste kaudu. See tähendab, et me mõtleme rasketele olukordadele ette. Me teame, millised on meie võimalused, aga ka piirangud.

Viis valda saavad ühiselt läbi mõelda olukorrad, kus elektrit pole pikemat aega, side ei tööta, teed on raskesti läbitavad või vajavad paljud inimesed korraga abi. Harjutamine aitab kriisi saabudes kiiremini otsustada ja vähendada segadust, seepärast soovime läbi viia ka ühisõppusi ja koolitusi.

Fookuses on inimesed

Kriisivalmiduse keskmes ei ole siiski plaanid ega dokumendid, vaid inimesed. Elanik peab teadma, kust saada usaldusväärset infot, kuhu vajadusel pöörduda ja kuidas ise oma lähedasi ning naabreid aidata.

Eriti oluline on märgata inimesi, kes võivad kriisi ajal rohkem abi vajada – näiteks eakad, üksi elavad inimesed või need, kelle igapäevane toimetulek sõltub elektrist, sideühendusest või muudest teenustest.

Siin on oluline roll ka kogukondadel. Naabrid, külaseltsid, vabatahtlikud ja kohalikud ettevõtted võivad olla kriisi esimestel tundidel väga olulised abilised. Hea ettevalmistus aitab ka neil paremini teada, kuidas ja millal tegutseda.

Ühine valmisolek loob kindlustunnet

Kriise ei saa alati ära hoida, kuid nende mõju on võimalik vähendada. Selleks peavad inimesed, kogukonnad ja omavalitsused teadma oma rolli ning olema valmis koostööks.

Viie valla kokkulepe on üks samm selle poole. Leppe tegelik väärtus avaldub siis, kui tavapärane elukorraldus on häiritud ja on vaja kiiresti tegutseda. Siis loevad varasemad kokkulepped, selged rollid ja usaldus, mis on koostöö käigus tekkinud.

Kriisiks valmistumise parim aeg on enne kriisi.

Viie valla koostöölepingu sõlmimine. Vasakult: Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, Kiili vallavanem Marek Vainola, Rae vallavanem Gerli Lehe ja Kose vallavanem Ott Valdma. Foto: erakogu