Rae vallas käib riskirühma vaktsineerimine

Rae Sõnumid vestles Jüri Tervisekeskuse juhataja ja perearsti Alina Terepiga paar päeva pärast seda, kui esimene koroonavaktsiini kogus oli jõudnud Rae valda.

Esimene kogus riskirühmale mõeldud BioNTech/Pfizeri vaktsiini (144 doosi) saabus Terviseameti vahendusel Rae valda veebruari alguses. Esimesena vaktsineeritud said eelmisel nädalal ka teise annuse. Rae Sõnumite ilmumise ajaks on kaks doosi BioNTech/Pfizeri vaktsiini saanud hinnanguliselt kakssada inimest, sealhulgas Rae Sotsiaalkeskuse töötajad.

Doktor Terepi sõnul õnnestus neil enne esimest vaktsineerimislainet telefonitsi kätte saada 177 inimest, kel vanust vähemalt 80 eluaastat. Kohale oli neist nõus tulema 103. „Arvestades ilmastikuolusid ja vaktsiinide kohta käivaid erinevaid arvamusi, võib tulemust pidada heaks,“ lausus Terep.

Kõrvalnähte ei ole esinenud

Vastavalt eeskirjadele peab patsient pärast vaktsiinisüsti saamist jääma 15 minutiks meditsiinitöötaja järelevalve alla. Jüri Tervisekeskuses on selleks koridorides loodud mugavad tingimused. Terepi sõnul ei ole seni inimestel kõrvalnähte esinenud.

Vaktsineerimine toob endaga kaasa vajaduse perearstide töö ümber korraldada, sest muid vastuvõtte samal ajal täies mahus teha ei saa. „Suuremates keskustes on avaramad võimalused koostööks. Kõige keerulisemas seisus on ühest arstist ja ühest õest koosnevad üksikpraksised,“ märkis Terep. „Meie oleme ühele patsiendile ette näinud kümme minutit ja pärast kuuendat doosi teeme uue viaali lahjendamiseks kümneminutilise pausi.“

Suveks peaks ka viirus Terepi sõnul taanduma, aga järgmise sügise ja talve osas on ta pigem skeptiline. „Eelmisel kevadel, kui haigestunute arv ja nakkuskordaja oli praegusest oluliselt madalamal tasemel, käitusid inimesed palju distsiplineeritumalt. Hinnates praegu inimeste suhtumist, siis näen tüdimust ja käegalöömismeeleolu. Esimese laine ajal haigestunud inimeste immuunvastus langeb ja suureneb võimalus, et nad nakatuvad teistkordselt. Tõenäoliselt suureneb suvel ja sügisel ka peredega reisimiste arv ning ka see suurendab haigestumise riski,“ arutles Terep.

Kaua vaktsiinide kaitse püsib, seda on vara öelda, rõhutas Terep. „Kuna vaktsiinide kliinilisi uuringuid on tehtud lühikese aja jooksul, siis saab praegu väita, et tõhus kaitse püsib kuus kuud. BioNTech/Pfizer annab 95-protsendilise kaitse kõikide koroonaviiruse variantide vastu ja AstraZeneca on vähemalt sama efektiivne raske COVID-19 vastu,“ võrdles Terep.

Jüri Tervisekeskuse Facebooki lehelt leiab ankeedi, mille põhjal koostatakse varunimekiri isikutest, kes on vaktsineerimisest huvitatud ja saavad vajadusel kiiresti (30 minuti jooksul) kohale tulla. Seda juhul, kui mõni riskirühma kuuluv isik ootamatult oma doosist loobub ega õnnestu riskirühma nimekirjast kiiresti asendust leida.

Tanel Kiik: oleme jõudnud lõpusirge algusesse

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on eesmärk, et riskirühmad ja eesliinitöötajad on saanud vaktsineerimise võimaluse aprilli lõpuks ning maikuust saavad tasuta vaktsiini kõik soovijad. Võimalik, et selleks ajaks on lisaks BioNTech/Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidele saanud Euroopa Ravimiametilt müügiloa ka Janssen-Cilag International N.V. poolt välja töötatud koroonavaktsiin.

„Oleme jõudnud lõpusirge algusesse, tunneli lõpus läheb üha valgemaks. Kui praegu ühiselt pingutame, siis hakkavad märtsikuus nakatumisnäitajad taas alla minema. Kevadkuudel saame loodetavasti rääkida juba piirangute leevendamisest, mitte enam uute kehtestamisest,“ märkis Kiik. „Peame mõistma, et oleme kriisiolukorras ning kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides tuleb ära jätta. Veedame aega oma perega ja värskes õhus ning lükkame sõprade ja sugulaste külastused ning vältimatud üritused edasi.“

Praeguseks ajaks on saanud vaktsiini esimese doosi ka soovi avaldanud Rae valla koolide töötajad. „Mul on hea meel, et õpetajad suhtuvad oma töösse vastutustundlikult. Huvi vaktsineerimise vastu on olnud suur ning see aitab omakorda viiruse levikut kontrolli all hoida ja õppetöö kvaliteeti võimalikult heal tasemel hoida,“ lisas Rae abivallavanem Jens Vendel.

Grippi Eestis praktiliselt ei olegi

Käesoleva aasta kuuendal nädalal ei lisandunud Eestis uusi gripijuhtumeid. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kõigest neli gripijuhtu – üks A- ja kolm B-gripiviirust. Peamiselt on ringluses rinoviirus.

Inimeste hügieeninõuete varasemast hoolikam jälgimine ja maski kandmine on grippi haigestumise viinud miinimumini, ainult lasteaialastel püsib see varasemate aastatega võrreldes samal tasemel. „Koroonaviiruse leviku tõttu ei saa me profülaktilist ravi sel talvel pakkuda. Näiteks kõrgvererõhu- ja suhkrutõvega patsiendid kutsume tervisekeskusesse kohale. Kui olukord normaliseerub, peame koduvisiitide tempot oluliselt tõstma,“ selgitas Alina Terep.

Ka Euroopa Liidus ja mujal maailmas püsib grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.

INFOKS: 

* Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid.

* Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac ning langetanud põhimõttelise otsuse ühineda ka vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva lepingutega.

* Eestil on võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.