Tagasivaade eelmisesse aastasse näitab, et Rae vald on läbinud mitmeid olulisi arenguetappe. Keskkonnas, kus järjest keerulisem on planeerida ja ehitada vaid ühest valdkonnast lähtudes, on üha olulisem analüüsida tervikpilti ning arvestada kõiki arenguprotsesse mõjutavaid tegureid.
Viimastel aastatel on vallas valminud mitu mahukat projekti. Samas on märgata, et varasem ehitusbuum on hakanud mõnevõrra taanduma ning suured ühekordsed investeeringud asenduvad pikemaajaliste ja läbimõeldumate planeeringutega. See annab vallale hea võimaluse vaadata raamidest välja ja kujundada arenguid strateegilisemalt.
Demograafilised muutused mõjutavad otseselt ka haridus- ja sotsiaalset taristut. Kui lasteaedades hakkab kohti üle jääma, siis koolides on vastupidi – vajadus lisaklasside järele kasvab. Elanikkonna vanuseline jaotus ning liikumine valla eri piirkondade vahel suunavad otseselt otsuseid nii uute hoonete rajamisel kui ka olemasolevate kasutusviiside ümbermõtestamisel.
Rae valla arengukavad näevad ette ka rekreatiivsete alade ja jalutusradade rajamist, mis ühendaksid elurajoone ja haljastusalasid terviklikuks liikumisvõrgustikuks. Seoses kiire arendustegevusega on vajalik põhjaveevarude ümberhindamine ja võimalusel suurendamine, et tagada omavalitsuse jätkusuutlik veevarustus. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava kohaselt ei ole kuni 2030. aastani Rae vallale eraldatud põhjaveevarud piisavad kõigi arendusalade veevajaduse katmiseks. Sellest tulenevalt korraldatakse sel aastal koostöös teiste omavalitsustega uuring põhjaveevarude ümberhindamiseks.
Rae valla põhjapiirkonna üheks olulisemaks puhke- ja vaba aja veetmise alaks on Peetri park, mis pakub tegevusvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tegemist on piirkonna ühe suurima ja mitmekülgseima avaliku ruumiga, kus asuvad mänguväljakud, istumis- ja puhkealad ning mitmekesised võimalused erinevateks välitegevusteks. Park areneb etapiviisiliselt, uuenedes ja laienedes järjepidevalt, et tulevikus pakkuda tegevusi kõigile vanusegruppidele. Viimase täiendusena on rajamisel aktiivset liikumist soodustav uisuplats koos seda teenindava hoonega.
Sel aastal on transpordiametil koostöös Rae vallaga plaanis Reti tee pikendus koos tunneliga Tartu maantee all, mis loob parema ühenduse Rae külaga, tagades ka lastele ohutuma teekonna kooli ja huviringidesse.
Samuti on Rae vallas märkimisväärne Rail Balticu trassi ehitustööde maht, mis mõjutab kogu piirkonna liikuvust ja arengut.
Erilist tähelepanu väärib kaua oodatud Vaida alevikuplats. Projekti esimene etapp valmis 2025. aasta sügisel ning arendus jätkub ka sel aastal. Alevikuplatsi osaks olev madalseiklusrada on kogukonna poolt väga soojalt vastu võetud ning pakub rõõmu ja põnevust eri vanuses külastajatele. Etapiviisilise ehituse eeliseks on võimalus ala varakult kasutusse võtta, jaotada kulud ja riskid ajas ning kaasata kogukonda, arvestades eelnevates etappides saadud tagasisidet.
Liikumisvõimalused paranevad veelgi, kui 2026. aastal valmib Patika–Vaida vaheline kergliiklustee, mis loob mugavama ühenduse Vaidast Jürini ja kaugemalegi. Lagedil jätkub samal ajal puhke- ja keskusalade arendamine.
Tähendusrikka verstapostina valmis 2025. aastal Uuesalu lasteaed – valgusküllane, kaasaegne ja mitmekülgseid arenguvõimalusi pakkuv hoone, mis oma väljanägemiselt meenutab pigem kodust elumaja. Uue lasteaia valmimine aitas lõpetada vallas lasteaiakohtade puuduse kriisi.
Oluline ja pikalt kaalutletud teema Rae vallas on HEV-keskuse rajamine. Küsimused keskuse asukoha, suuruse ja funktsioonide osas on olnud arutelude keskmes aastaid. Täna oleme olukorras, kus 2026. aasta eelarve on volikogu poolt ühehäälselt vastu võetud ning rahastus HEV-keskuse projekteerimise alustamiseks tagatud. Projekt vajab siiski põhjalikku ja laiapõhjalist analüüsi, sh üleriigiliste sarnaste keskuste kogemuste uurimist.
2026. aastal on Rae valla üheks fookuseks kriisivalmiduse tõstmine. Eesmärk on suurendada valla suutlikkust toime tulla eriolukordades, teha veelgi tihedamat koostööd kogukondadega ning olla valmis ka ootamatuteks väljakutseteks. Rae valla areng liigub seega suunas, kus tasakaalus on nii taristu, elukeskkond kui ka kogukondlik koostöö.
Rae valla ruumiline areng ei sõltu ainult inimestest, vaid ka loodusest meie ümber. Seetõttu peame tehiskeskkonda kavandades arvestama ka kaitsealuste liikidega, nagu suur-konnakotkad ja kahepaiksed, kelle elupaigad vajavad hoidmist.
Ehituse, planeeringute ja keskkonna valdkonna abivallavanem Ain Böckler. Foto: Ott Kattel