Aasta küla Harjumaala 2018 asub Rae vallas

Aasta küla valimise algatas Kodukant Harjumaa aastal 2005, mil Eesti Külaliikumine Kodukant hakkas üle aasta valima Kodukandi aasta küla. Esimest kord selle aja jooksul pälvis selle väärika tiitli Rae valla küla aga alles tänavu, mil aasta külaks kuulutati Suursoo küla valla lõunaosast.

Pätsi ajal asundusküla tarbeks arhitekt Erika Nõva poolt projekteeritud majad Suursoos on kõik veidi ühte nägu ja nagu nimigi ütleb, on küla rajatud soode ja rabade keskele. Nüüdseks aga on majade vahel looklemas sihvakad kaskede alleed ja mustkattega teed, millel võib kohata ratastel kilkavaid lapsi.

Külarahvas ise kirjeldab oma kodukanti järgmiselt:

„Külaplatsi ehib uhke külakiik ning siin võib veel kohata mustavalgekirjut lehmakarja ja harva nähtavat siniselt tossavat Belarus traktorit. Tsivilisatsiooniga ühendab meid igapäevaselt vaid internet, sest puuduvad meil poed, bussipeatused ja pangaautomaadid. Suursoo külal on hulganisti traditsioone, mis liidavad kogukonda: ühised väljasõidud, hommikused üleslaulmised, uute ilmakodanike vastuvõtt hõbelusikal, tänuõhtud, pööripäeva lõkketraditsioonid jpm. Suursool leidub ka omanäoline kadakas, kus Rootsi kuningas Karl XII jalga puhanud on ja salapära ümber küla jagub veelgi.“

Rae Sõnumid püüavad salapärase Suursoo küla tegemistesse ja eduloosse selle taga seisvate tragide naiste abiga siinkohal veidi valgust heita.  

Valla külaliikumise sünnipaik

Suursool hakati oma küla asja ajama 2000-ndate alguses, kui tekkis reaalne vajadus kohaliku omavalitsusega suhelda. „Istusime tolleaegse piimapuki otsas ja otsustasime oma eestkõnelejaks valida Taivo Laheranna, kes jäi meie külavanemaks pikkadeks aastateks. Esimeseks ühiseks teoks sai meil teeviitade paigaldamine külla suubuvatele teedele. Seda aega võib lugeda külaliikumise alguseks ühtlasi nii meie külas kui ka kogu Rae vallas,“ kirjeldab külaliikumise alguslugu praegune Suursoo külavanem Keiu Ruus-Lepp.

„Meie esmased mured olid väga praktilised ja igapäevased: teehooldus, lumetõrje, katkendlik elekter jmt. Kindlamaid sihte tuleviku suunas hakkasime seadma 2012 ning selle edasise sammuna loodi 2014. aastal Suursoo Külaselts. Täna on meie sihiks kogukonnatunde hoidmine, jätkusuutlikkuse tagamine hajaasustusega ääremaal, eluterve ja elukeskkonda väärtustava kogukonna hoidmine ja edendamine,“ lisas Keiu, kes ise peab Suursoo küla parimaks paigaks, kus elada.

Traditsioonid loovad tugeva kogukonna

Ühte kogukonda seda „meie tunnet“ aga aitavadki tuua just traditsioonid. „Need on meie inimeste tunded, emotsioonid, traditsioonid ja ühiselt läbi elatud hetked, mis muudavad kogukonna tugevamaks ja jätkusuutlikumaks, kuna me väärtustame seda, mis meil Suursoo külas on,“ ütles oma esivanemate talus elav Gerli Lehe, kes esindab külahuve ka Rae valla volikogus. Traditsioone Suursool jagub.

Neist ilmselt pikima ajalooga on küla naiste komme üksteist sünnipäeva hommikul üles laulda. Ka sünnipäevalapsel on juba hommikul selleks kell kuus laud kaetud ja kuum kohv ootamas, et õnnitlejaid kostitada. Pidu peetakse tempokalt ja enamasti on see kahe tunniga läbi, kuna kõigi argiasjad tahavad toimetamist ja tööd tegemist. „Just nendest sünnipäevadest sai alguse ka Suursoo lauluraamat, millest leiab tosin laulu tuntud viisil, kuid uute sõnadega. Kõik personaalselt pühendatud just küla kangematele naistele,“ lisab kogukonna liige Marja Lillemets, kes lauluraamatu oma kulude ja kirjadega toimetas ja trükkis ning sellega teisi naisi üllatas.

Pikemalt veedetakse ühiselt aega aga näiteks jaanipäeva tähistades või pööripäeval, mil nii noored kui ka vanad kogunevad tavaliselt külaplatsile. „Siin on meil juba väljakujunenud traditsioonid, kus ajame oma küla asja ja muu plära vahele teeme vaikuses ümber lõkke päripäeva kolm tiiru: esimese ajal mõeldakse, mida tahaks enda juures muuta ja mida saavutada, teine ring on pühendatud headele soovidele iga pereliikme ja kodu jaoks ning kolmanda tiiruga saadetakse head soovid laiali sõpradele, külale, Eestile ja kas või kogu maailmale,“ selgitas pööripäeva traditsiooni ellu kutsunud ja Suursoo lauluraamatu värsisepp Iira Piik.

Lisaks tähistatakse ühiselt aga näiteks ka katsikuid, kus külarahvas tuleb hea-parem näpus uut ilmakodanikku kaema ja uuele külaliikmele kingitakse päris oma hõbelusikas, kus kõik daatumid peal.

Küla jaoks ongi kõige olulisemad selle inimesed

Kogukonna tunde hoidmine on külaseltsi prioriteet. Ka möödunud aasta suursündmuseks kujunenud EV100 Suursoos, oli kindlalt eesmärgistatud kui kogukonna identiteedi tugevdamine. „Tehes asju veidi teistmoodi ja omanäoliselt anname kogukonnale tunde, et me oleme erilised, meil on midagi, mida mujal ei ole,“ lausus särasilmne kogukonna eestvedaja Keiu.

Seda et inimesi kogukonnas väärtustatakse, näitab ka tava üksteist tunnustada. „Meie väiksesse kogukonda mahub väga palju oma ala parimaid: mitmeid Harjumaa ja Rae valla aasta õpetajaid lasteaia ja gümnaasiumi astmes, Harjumaa liiklusohutuse edendaja, parim noorsportlane vallas, mitmeid pjedestaale võtnud sarjas TV10 Olümpiastarti, Vaida PK parim õpilane või hoopis kogukonna sisene kultuuriedendaja või teatepulga edasi andnud endine külavanem. Kõik on väärt tunnustamist, kes ajavad südamega oma asja,“ lisas lõpetuseks kogukonna kultuuriprojektide eestvedaja Annika Aas.