Elukoha registreerimine – miks ja kuidas seda teha?

Elukoha registreerimine on oluline ja vajalik samm, mis mõjutab paljusid igapäevaelu aspekte. Õige elukoha aadress rahvastikuregistris aitab tagada, et inimesele on kättesaadavad kohalikud teenused ja toetused ning et maksuraha laekub õigesse omavalitsusse. Elukoha registreerimine ja selle muutmine on lihtne ettevõtmine, kuid omab suurt mõju nii elanikule endale kui kohalikule omavalitsusele.

Elukoha aadressil on õiguslik tähendus

Rahvastikuregistri seadus kohustab kõiki inimesi tagama, et nende elukoha aadress oleks rahvastikuregistris õige. Registrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus – selle alusel määratakse kohalik omavalitsus, mis vastutab elanikule pakutavate erinevate toetuste ja teenuste ning vajadusel ka isiku enda eest.

Elukoha aadressi järgi määratakse ka valimisringkond ehk koht, kus inimene saab valimistel hääletada. Samuti suunatakse tulumaks selle kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuhu inimene on „sisse kirjutatud“. Maksuraha on aga see, millega kohalik omavalitsus rahastab koole ja lasteaedu, hoiab korras tänavaid, pakub sotsiaalteenuseid, toetusi, rahastab huvitegevust ehk korraldab kohalikku elu.

Kui inimesel on rohkem kui üks elukoht, võib ta kõik need aadressid rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada, kuid ainult ühe neist saab valida põhiaadressiks ehk elukoha aadressiks. Teised elukohad saab lisada rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Need on informatiivsed ega oma õiguslikku tähendust, kui õigusaktiga ei ole nendele aadressidele antud muud tähendust. Lisa-aadressi esitamine on vabatahtlik.

Elukohateate esitamine on lihtne ja selleks on erinevaid viise:

E-teenuse kaudu Rahvastikuregistri portaalis: rahvastikuregister.ee

Esitades digitaalselt allkirjastatud elukohateade e-posti teel elukohajärgsele omavalitsusele.

Välisriiki kolides – elukohateate saab saata viimasele Eesti elukohajärgsele omavalitsusele.

Kohapeal elukohajärgses omavalitsuses, näiteks Rae vallavalitsuses

Postiga elukohajärgsele omavalitsusele või välisriiki kolides viimasele elukohajärgsele omavalitsusele, lisades elukohateatega koos ümbrikusse isikut tõendava dokumendi koopia.

Mida tihti ei teata: varasemast elukohast ei ole vaja end „välja kirjutada“, see juhtub automaatselt uue elukoha registreerimisega.

Elukoha registreerimine üürikorterisse

Väljaüüritavate korterite arv üüriturul kasvab jätkuvalt. Üürnike jaoks on oluline, et nad saaksid end üürikorterisse ka „sisse kirjutada“, kuna see tagab juurdepääsu avalikele teenustele ja toetustele.

Kui üürnikul on olemas kehtiv üürileping, saab ta end üürikorterisse „sisse kirjutada“. Omanikud võivad karta, et „sissekirjutus“ annab üürnikule täiendavaid õiguseid, kuid tegelikult ei ole see nii. Kui üürileping lõpeb ja üürnik ei ole oma elukohta rahvastikuregistris muutnud, saab omanik esitada avalduse isiku andmete muutmiseks ehk „välja kirjutamiseks“ – omanikul on selleks alati õigus.

Rohkem infot leiab Rae valla veebilehelt https://www.rae.ee/koduvald, samuti Siseministeeriumi veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/elukohatoimingud.

Täiendavate küsimuste korral aitab Karina Heinmets (telefon 550 4259, karina.heinmets@rae.ee).