Rae vald sai Põhjamaade moodsaima sulgpallihalli

Rae vallas on viimasel kümnendil valminud mitmeid spordihalle, jõusaale, koolistaadione – nüüd on võimalus kasutada maailmatasemel sulgpallikeskust, mille sarnast ei leidu Põhjamaades ega Balti riikides.

Lenne Sulgpallikeskuses on peetud juba ka esimene turniir, kui septembri alguses võõrustati Eesti Sulgpalliliidu ametliku kalenderplaani hooaja avavõistlust. Sulgpallikeskuse juht Kristo Kasela ütleb, et kuigi kõik ehitustööd ei olnud selleks ajaks veel lõppenud, saadi korraldusega kenasti hakkama. „Tagasiside oli positiivne ja võistlejatel oli mitmeid huvitavaid mõtteid edaspidiseks koostööks,“ lisab Kasela.

4,5 miljonit eurot maksma läinud sulgpallikeskuses ootab huvilisi koguni 16 väljakut, aga kui lehelugeja arvab, et võib sõbraga suvalisel hetkel sisse marssida ja mängima hakata, siis ta eksib sügavalt. Õhtused nn prime time ajad broneeriti varakult ja vabu väljakuid leidub vaid hommikust lõunani ja hilisõhtul. Sulgpalli saab uues keskuses mängida iga päev 18 tundi, kella 6–24. „Meil on plaanis panna keskus varahommikul ja hilisõhtul tööle automaatselt nii, et uksed avanevad ning tuled süttivad ja kustuvad vastavalt inimeste liikumisele,“ tutvustab Kasela innovatiivset lahendust.

Põhirõhk kvaliteedil

Eriti suurt uhkust tunneb Kasela põranda, ventilatsiooni ja valgustuse üle. Aluspõrand on tehtud puidust, mis on kummipuksidel ja kaetud Taraflexi 7 mm paksuse spetsiaalse PVC-kattega, mis tagab mittelibisemise nii talvel kui ka suvel. Samas puitpõrand ei põruta liigeseid. „Reeglina pannakse PVC-kate betooni peale, kuid sel juhul on vigastused kiired tulema. Seetõttu võtsime põranda ehituslepingust välja ja tellisime eraldi Stigmarilt, kellel on selles valdkonnas suur kogemus,“ selgitab ta.

Valgustusele kulus Kasela sõnul algselt kavandatust kolm korda suurem summa, kuid ka keskuse nimisponsori esindaja kindel nõudmine oli, et kvaliteedis ei tohi järeleandmisi teha. „LED-valgustid on hästi võimsad, kuid hajutid tagavad väikseima pimestamise ja ühtlase valgustiheduse. Esimesed päevad on andnud kinnitust, et investeering on end ära tasunud,“ täpsustab Kasela.

3300 ruutmeetri suuruses ja 10,5 meetri kõrguses keskuses on lisaks väljakutele ja riietusruumidele veel klubiruum, sulgpallivarustuse pood, toitlustusvõimalus, väliterrass, mängutuba lastele ning saunad, millest avaneb vaade väljakutele.

Liitu treeningutega!

Keskuse, mille tsentrumis kõrgub läbi kahe korruse sulgpall, põhirentnikuks saavad Tondiraba Sulgpalliklubi ja Raul Must Sulgpallikool, mis pakuvad treenimisvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Noortele hakkab mänguoskusi õpetama meie esinumber, neljal suveolümpial Eestit esindanud Raul Must. Treeningutega alustati 1. septembril ja liituda saab ka hooaja käigus.

Spordiregistri andmetel on Eestis rohkem kui 2700 sulgpallimängijat ja see arv näitab kiiret kasvu. „Vähemalt Lätist ja Leedust on Eesti sulgpalli arengu poolest pika puuga ees. Seda nii taristu, ala kandepinna kui ka üldsuse huvi poolest. Taasiseseisvudes olime võrdsetel positsioonidel, kuid tänaseks on Leedus vaid üks sulgpallihall ja Lätis ei ole jõutud ühtegi ehitada,“ võrdleb Kasela. „Tuumpõhjus võib peituda selles, et Eestis kasvas kiiresti peale noorte treenerite põlvkond, lätlastel ja leedulastel ei ole põlvkonnavahetust toimunud.“