Kas sinu laps liigub täna piisavalt?

Meie igapäevaelu on täis ekraane ja kiireid toimetusi, kuid lapse keha ja meel vajavad iga päev liikumist, et laps kasvaks tugevaks, rõõmsaks, enesekindlaks ja uudishimulikuks ehk nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimekaks inimeseks. Laste liikumisharjumus kujuneb varakult ja kõige suurem mõjutaja ning eeskuju on just lapsevanem, samuti keskkond, kus laps igapäevaselt viibib. See, kuidas ja kui palju me ise liigume ning last liikumiseks julgustame, määrab sageli ära ka meie laste tervise ning heaolu tulevikus.

Liikumine on palju enamat kui füüsiline koormus – see on õppeprotsess. Laps õpib liikumise kaudu suhtlema, kogema emotsioone, toime tulema nii võitude kui ka kaotustega. Vaba mäng arendab loovust, otsustusvõimet ja koostööoskust – mitte kõik ei pea olema organiseeritud trenn. Mida laiem on lapse võimalus katsetada erinevaid liikuvaid tegevusi ja spordialasid, seda suurem on tõenäosus, et ta leiab
spordiala või liikumisviisi, mis annab talle eduelamuse ja mida ta ka tulevikus harrastab. Füüsiline keskkond mängib siin samuti suurt rolli – kergliiklusteed, matkarajad, spordiplatsid ning -rajatised ja turvalised mänguväljakud, mis kutsuvad liikuma.

Lapsevanem on eeskuju ja suunaja

Vanema roll on olla eeskuju ja suunaja. Uuringud kinnitavad, et suurema füüsilise aktiivsusega vanematel on sagedamini ka aktiivsed lapsed. Laps kogeb maailma matkimise kaudu – kui vanem liigub, oskab ta ka oma last loomulikult liikumise poole suunata. See suunamine ei tähenda ainult treeninguid, vaid ka igapäevaseid koostegevusi: aiatööd, koristamine, õues toimetamine, koos rattaga kooli sõitmine auto asemel, ekraanivabapäev. Kodus saab liikumist soodustada ka lihtsate lahendustega: liikuma kutsuvad mänguasjad, vahendid ja ruumi paigutus, mis lubab liikuda ja tegutseda.

Oluline on märgata positiivset, julgustada ja kuulata last hinnanguvabalt, lasta tal oma kogemusi jagada. Füüsiline aktiivsus ei ole ainult vanema vastutus, last mõjutavad ka vanavanemad, sõbrad, õpetajad ja kogukond. Lapse arusaam liikumisest kujuneb kõige tugevamalt vanuses 1–5 aastat ning kinnistub koolieas, mistõttu on nii kodu, lasteaia kui ka kooli keskkonnal oluline roll. See keskkond peaks olema nii füüsiliselt kui psühhosotsiaalselt toetav – pakkuma liikumise võimalusi ja motiveerivat, julgustavat suhtumist ka õpetajate poolt.

Millise liikumismälestuse sina oma lapsele lood?

Regulaarne liikumine on ka parim ennetus hilisemate tervisemurede vastu. Minimaalselt peaks laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 minutit. Kui see muutub igapäevase elu loomulikuks osaks, kasvatame põlvkonna, kes oskab oma heaolu ja tervise eest ise vastutada.

Võta hetk ja mõtle, millise liikumismälestuse sina täna oma lapsele lood? Kas see on jalutuskäik koolist koju, ühine palli- või kullimäng, terviseraja külastus loodusvaatlusega, rattamatk, disc golf’i ketta loopimine, staadionikülastus või osalemine koos mõnel kogukondlikul spordiüritustel. Iga väike liigutus on samm tervema ja rõõmsama tuleviku ning elustiili poole.

Kutsume kõiki Rae valla peresid kogema liikumisrõõmu ning looma ühiseid aktiivseid mälestusi Jüriloppeti duatloni etapil laupäeval, 27.09 Võsukese lasteaias. Start on avatud kell 10.00–11.30. Olete oodatud!

Oluline on märgata positiivset ja last julgustada. Foto: erakogu