Rae valla segakoorid austavad Veljo Tormise pärandit

Veljo Tormis on üks 20. sajandi mõjukamaid eesti heliloojaid, kelle koorilooming on lahutamatult seotud rahvalaulu traditsiooniga. Tema muusika on kandnud regilaulu väge üle põlvkondade ning kõlanud lavadel üle kogu maailma, kujundades eestlaste identiteeti ja kinnistades meid laulurahvana.

18. oktoobril tähistavad neli Rae valla segakoori helilooja Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva ühise kontserdiga. Laval astub pea sada lauljat, kes esitavad valiku Tormise koorimuusikast, tuues esile tema loomingu sügavuse, ilu ja väe.

Kontserdiga väärtustatakse rahvamuusikat ja kultuuripärandit, Tormise looming seob omavahel rahvalaulude ilu ja tarkuse, mineviku ja oleviku, tuletades meelde, kui rikkalik on meie rahvapärand ning kui tähtis on seda hoida ja edasi kanda. Üles astuvad Rae kammerkoor (dirigent Ingrid Orumaa), segakoor Heliand (dirigendid Ragne Rüütelmaa ja Brenda Kruusmäe), Patika külakoor (dirigent Igor Nikiforov) ning Kindluse kogukonna koor (dirigent Anneli Riisalu).

Esitasime dirigentidele mõned küsimused.

Veljo Tormis sidus oma loomingus rahvalaulu ja nüüdisaegse koorimuusika. Millise pärandi ta teie arvates eesti muusikale jättis?

Anneli Riisalu, Kindluse kogukonna koor:

„Räägime tihti, kui oluline on hoida ja edasi kanda meie kultuuri ning selle juurde kuuluvaid laule, tantse ja traditsioone. Veljo Tormis sidus oma loomingus vana ja uue, näidates, kui rikkalik on meie rahvapärimus ja kuidas vanad rahvalaulud võivad kõlada tänapäeva kontekstis värskelt ja aktuaalselt. Tänu koorilaulule on see pärimus saanud laia kõlapinna – Tormise muusika, mis põhineb rahvalauludel, kuulub pea iga eesti koori repertuaari. Tema teosed annavad sellele pärandile võimaluse särada ka tänapäeval, hoides elavana meie kultuuri ja identiteeti.“

Ingrid Orumaa, Rae kammerkoor:

„Helilooja Veljo Tormis jättis eesti muusikale hindamatu pärandi, mis on ühelt poolt sügavalt rahvuslik ning teisalt rahvusvaheliselt kõnekas. Ta mõistis vajadust muusikalise emakeele järele ning pühendunud töö tulemusena sai tema südameasjaks regilaul ja selle traditsiooni taas ellukutsumine. Ta leidis rahvalaulus peituva väe, ürgsuse ja poeetilisuse, andes sellele uue hingamise koorimuusika kaudu.

Nii sidus ta meie muusika sajanditevanused juured nüüdisaegse helikeelega, luues midagi, mis on äratuntavalt eestipärane, kuid samas universaalselt mõistetav. Tema loomingust on saanud eesti koorikultuuri vundament, mille najal saavad kasvada uued heliloojad ja lauljad. Samuti aitas ta kujundada Eestist laulurahva kuvandit, sest tema teosed on kõlanud üle maailma ning toonud meie kultuurile rahvusvahelist tunnustust.

Kokkuvõttes jättis Tormis meile pärandi, mis ühendab mineviku ja tänapäeva, ning mis tuletab meelde, et oma rahvalaul on hindamatu varandus, mida hoida ja edasi kanda.“

Kuidas on Veljo Tormise looming mõjutanud eesti koorimuusika traditsiooni ja teie tööd dirigendina?

Ragne Rüütelmaa, segakoor Heliand:

„Veljo Tormis jättis eesti muusikale tohutult väärtusliku pärandi. Ta sidus rahvalaulu ja nüüdisaegse koorikeele nii, et need kõlavad ka täna elavalt ja kõnetavalt. Talle oli alati tähtis, kust tekstid ja viisid pärinevad, ning ta oskas tuua välja nende sisu ja emotsiooni. Tänu Tormisele on meil alles need päris lood ja tunded unustatud paikadest ja aegadest, mis koorilaulus edasi elavad. Dirigendina on see mulle andnud arusaamise, et nende tekstidega jutustame me päris lugusid, kanname edasi tõelisi emotsioone ning austame oma keelt ja traditsioone.“