Noore skulptori preemia laureaat Kail Timusk: „Üritan mitte olla kinni ühes meediumis“

2026. aasta Noore skulptori peapreemia pälvis Kail Timusk, kelle looming liigub skulptuuri, heli, installatsiooni ja performance’i piirimail. Alates 2021. aastast on Vaskjala Loomeresidentuur võõrustanud Noore skulptori preemianäituse laureaate, pakkudes neile võimalust oma loomingulisi ideid uues keskkonnas edasi arendada.

2026. aastal lõpetas Kail Timusk Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala ning pälvis Noore skulptori preemia. Lisaks on ta osalenud näitustel ja kunstiresidentuurides nii Euroopas kui ka Kanadas.

Vestlesime Kail Timuskiga tema loomingulisest praktikast, residentuurikogemusest ning sellest, millised mõtted ja tajuseisundid tema teoste taga peituvad.

Kuidas algas su loominguline teekond?

Algul läksin Pallasesse fotograafiat õppima suurte ootustega, aga sain aru, et see ei ole päris see keskkond, kus tahaksin edasi õppida. Tundsin, et soovin katsetada midagi avatumat ja ka arusaam kaasaegsest kunstist oli seal teistsugune, kui olin oodanud.

Miks valisid algul just fotograafia?

See tundus loogiline, sest olin väiksest peale palju pildistanud ja mu vanemad on samuti fotograafiaga seotud. Esimesel aastal Pallases mõistsin aga, et tehnika on mul juba käes ning õppeainete fookus ei läinud päris kokku sellega, mida ise õppimiselt otsisin. Soovisin rohkem katsetada ja liikuda vabamalt erinevate meediumite vahel.

Kuidas jõudsid Tartust Tallinnasse EKA-sse?

Elasin Tartus, kuid päris paljud tuttavad õppisid EKA-s, nii et läksin lõpuks ka ise sinna katsetele. Esimesel korral sisse ei saanud, hiljem läksin uuesti katsetele ja mõtlesin, kas minna foto- või skulptuuriosakonda.

Miks otsustasid lõpuks skulptuuri kasuks?

Olin kuulnud, et skulptuuriosakonnas on palju vabadust, materjali ette ei anta ja saab rakendada mis tahes oskusi, olgu see foto, video või midagi muud. See tundus palju avaram, kui foto õppimine eraldi meediumina.

Milliste materjalidega sa tegeled?

Võtsin eesmärgiks katsetada võimalikult paljude erinevate asjadega, mitte kohe kindlat suunda valida. Üritan mitte olla kinni ühes meediumis. Teen performance’it, fotot, videot, skulptuuri ja installatsioone, ainult maalimiseni pole jõudnud. Esimene suurem töö oli kolme jalaga monstrum, mille kõhus oli kinoprojektor, mis projitseeris pidevalt üle ruumi pilti, ja peas olid peeglikillud, mis peegeldasid valgust laiali.

Sul on ka pikem kogemus Noore skulptori preemianäitusega

Olen osalenud mitmel aastal. Ühel korral olin residentuuris Islandil ja jäin kõrvale, teisel aastal ei võetud mind vastu, sest ei usutud, et jõuan suure klaastekiga voodi valmis. Esimesel EKA aastal saingi teise koha, vastukaaluks eelnenud aastale, mil tegin Tartus kunstifestivali Aparaaditehases. See oli keeruline kogemus, sest kommunikatsioon oli raske ja noorte kohalike kunstnike motivatsiooni oli keeruline üleval hoida. Asi sai ikkagi tehtud, aga kogu aeg oli tunne, et pean läbi takistuste võitlema.

Räägi Islandi residentuurist lähemalt

Läksin sinna Erasmuse praktikaga neljaks kuuks kohaliku kunstnike ühenduse juurde, kus samal ajal olid ka Taavi Suisalu jt. Mul oli just siis tekkinud suur huvi Taavi loomingu vastu ja kui teda seal tutvumispäeval nägin, oli üllatus suur. Residentuuris uurisin turismi teemat: turismimaks aitab hooldada kaitsealasid, aga massiturism on just see, mis neid kahjustab, lisaks jää sulamine ja korterite hinnad, mida Airbnb üles kruvib. Käisime ka liustikel ja tegime endale isegi töökojas materjalijääkidest jääkirkad valmis.

Praegu oled residentuuris Vaskjalas. Mis siin sünnib?

Siin on hea katsetada midagi kergemat vastukaaluks eelmisele aastale, mil tegin lõputöö ja Noore Skulptori Preemianäituse teose, mis mõlemad puudutasid Eesti okupatsiooni ja Ukraina sõda. Leidsin siit alanurgast vana lagunenud klaveri. See oli 2018. aastal loodud Simon Whethami teos – tuule ja päikese jõul mängiv klaver. Plaanin teha midagi, mis astuks dialoogi teose algse loojaga. Lammutasin klaveri jäänused laiali ja otsustasin selle uuesti kokku panna. Arvatavasti tuleb vähemalt kaks tööd ja kindlasti ka kontsert.

Kail Timusk Vaskjala loomeresidentuuris. Foto: Ott Kattel