Lagedi kooli rahvatantsuõpetaja Tiina Ojabstein küsis sügisel kooli 9. klassi poistelt, kas neil on huvi osaleda järgmisel suvel meeste tantsupeol. Kümme poissi haaras kohe pakutud võimalusest, mis sellest, et keegi neist polnud varem rahvatantsuga kokku puutunud. Nüüdseks on tantsud selged ja tahe suur koos ülejäänud ligi 3300 poisi, noormehe ja mehega Rakveres tantsumuru vallutada.
Noorte soovi toetas ka klassijuhataja Pille Türner, kuid ainult tantsude selgeks õppimisest ei piisanud.
Osa rahvariideid oli koolil varasemast olemas, aga mitte kõigile. Kunstiõpetaja Ruth Moppel aitas kontaktidega ja puuduolevad riided õmbles valmis Mejepi OÜ. Mütsid heegeldas poistele meie kooli lapsevanem Anneliis Salumäe. Sobivate jalanõude, valgete põlvikute ja sõlgede hankimine jäi lapsevanemate hooleks.
Tantsupeole pääsemiseks on vaja aga tasuda ka osalustasu ning kolme päeva toitlustuskulud. Kuna 9. klassi lõpetamine on peredele väga kulukas, püüdsime leida lahendusi, et need kulud ei langeks lapsevanemate õlgadele. Meie hea partner Lagedi Kooli MTÜ aitas esitada projekti Rae vallale, kes katab poiste osalustasu ning transpordi peole ja tagasi. Sponsorkirjale reageerinud Lagedil asuv Nefab Packaging OÜ sattus poiste ettevõtmisest vaimustusse ja otsustas toitlustuskulud enda kanda võtta.
Suur tänu kõigile toetajatele, kaasaelajatele ja abistajatele! Kohtume Rakveres meeste tantsupeol ja enne seda Jüri Klunkeril!
Kolm küsimust tantsupoistele
Kuidas tuli mõte minna meeste tantsupeole?
Kalev Tonsiver: Mõte tuli, kui ma kuulsin eelmisel suvel selle toimumisest. Kooli alguseks olin selle unustanud. Idee tuli taas pähe, kui tantsuõpetaja küsis meie klassilt, kas tahame osaleda meeste tantsupeol. Ma mõtlen nüüd, et see oli puhas õnn, et mu koolis on selline ettevõtlik õpetaja.
Gregor Irve: Ühel sügisesel koolipäeval tuli meie juurde rahvatantsuõpetaja Tiina, kes pakkus oivalist võimalust tantsida juunis meeste tantsupeol. Sealt see mõte tuligi.
Fred Vaine: Isiklikult läksin lihtsalt lõbu ja mälestuste pärast. Kuna olen põhikooli viimases klassis, siis mõtlesin anda endast parima, et teha see aasta nii meeldejäävaks kui võimalik. Kuna nägin, et paljud olid mõttega juba nõus, läksin ideega hea meelega kaasa.
Milline on sinu varasem kokkupuude rahvatantsuga?
Gregor Jasper Kurg: Mina ei ole varem oma elus rahvatantsuga kokku puutunud. Nüüd olen aru saanud, et oleksin võinud juba varem sellega tegeleda.
Gregor: Mul isiklikult varasemat kokkupuudet ei olnud, aga mu vend ja isa olid enne käinud tantsupeol.
Richard Reidma: Ma olen lasteaias kaerajaani tantsinud.
Jüri Joala: Mina pole varem ise tantsinud, aga mu vend tegeleb sellega ja olen käinud lihtsalt vaatamas. See isegi pani peas pirni põlema, et hakkaks ise ka tantsima, aga puudus algatusvõime. Õnneks tuli idee kogu klassil ja teadsin, et ei saa enam ei öelda.
Milliste hobidega sa veel tegeled?
Gregor: Ma tegelen jäähokiga, mis on rahvatantsuga üllatavalt sarnane. Mõlema puhul on oluline, et kõik mõistaks oma rolle ja esitaks neid veatult. Vanasti olin ka poistekooris, kust sain oma rütmitaju, mis mind rahvatantsus meeletult aitab.
Kalev: Ma olen lõpetanud Rae huvialakooli ja õppinud seal kitarri. Mu lemmikud muusikapalad on alati olnud rahvuslikud. Osalesin paari aasta eest ka rahvamuusikapeol.
Richard: Kuulun veel noorkotkaste ridadesse ja teen kodus ise trenni, hoolitsen oma koduloomade (tarantli ja konna) eest.
Riko Rihard Vorobjov: Jalgpall, jõusaal, jooksmine, kergejõustik. Veel meeldib isa ja vendadega kalal käia.
Jüri: Tegelen mootorratastega, käin vabal ajal sõitmas ja proovin neid vajadusel parandada.
Fred: Rubiku kuubiku lahendamine, jõusaalis käimine ja rattaga sõitmine. Vahepeal mängime perega sulgpalli. Arvutimänge ei saa ka mainimata jätta.
Daniil Fedulov: Mina tegelen jäähokiga juba kümme aastat.
Oliver Mäekivi: Mina tegelen jalgpalliga.
Gregor Jasper: Ma tegelen legode kogumise ja nendest ehitamisega. Lisaks tegelen judoga juba kümme aastat.
Lagedi kooli poiste rahvatantsurühm. Foto: Lagedi kool