Jüri Klunker XXVIII

Jüri Klunker XXVIII on peetud: uurime tänavuse peo kunstilise juhti Astrid Nõlvaku käest, kuidas meil läks.  

Ehk avad lugejale oma tausta, kes Sa oled ja millega tegeled? Mina näen Sind Rae Kultuurikeskuses beebidele ja väikelastele folgitunde läbi viimas.

Tere! Olen enamusele ehk kõige rohkem tuntud tegevmuusikuna ja Hiiu Folgi korraldajana. 2004. aastal käisime ansambliga „Neiokõsõ“ Istanbulis Eurovisioonil Eestit esindamas ja laiema tuntuse muusikuna tõi see. Olen Viljandi Kultuurikolledžis pärimusmuusika erialal õppides omandanud 3 kutset – pilliõpetaja, ansamblijuht ja folklooriõpetaja ja seda kõike aastaid praktiseerinud nii kandleid õpetades, kitarri õpetades (see oli lisapill, mida õppisin Ain Agana, Jaan Söödi, Ott Kaasiku ja Andre Maakeri käe all), karmoškat õpetades, ansambleid juhendades, lastele pärimusringe tehes, beebide- ja väikelaste tunde tehes jne.

Pikalt õpetasin Hiiumaal Käina Kaunite Kunstide Koolis, eelmisel aastal õpetasin Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja hetkel olen õpetaja Rae Huvialakoolis. Huviringe olen läbi aastate teinud palju nii siin kui seal, samuti olen olnud pillilaagrites õpetaja olnud. Mul on ka Tallinnas tegutsev täiskasvanute väikekandlering, millega saab ühineda.

Minu suur huvi on aastaid olnud muusika kirjutamine ja olen väga tänulik, et sain õppida Eesti parimatelt heliloojatelt Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia pärimusmuusika-heliloomingu magistrantuuris, mille eelmisel kevadel lõpetasin. Mõned minu lood on kõlanud ka tantsupidudel. 

Hüppasid natuke Jüri Klunkerit korraldades „tundmatule alale“ – kuidas see nn tundmatu ala oli?  Millised on meie rahvakultuuri kollektiivid ja nende juhendajad?

Olen väga tänulik selle pakkumise ja võimaluse eest korraldada Jüri Klunkerit, mis koondab kokku nii palju lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. Sedalaadi kogemus oli tõesti uus ja seetõttu olin suhteliselt „tundmatutes vetes”, seda enam, et väljastpoolt tulles on vaja ka n.ö. sisseelamise aega, et ühine koostöö võiks olla hea ja produktiivne.

Selles mõttes aga see valdkond päris tundmatu ei olnud, et tegemist on mingis mõttes suurürituse korraldamisega ja see kogemus on mul olemas nii Hiiu Folgi näol (mida olen juhtinud ja korraldanud 18 aastat) kui ka teisi suurüritusi korraldades (näiteks olin kunstiline juht Eesti Loomakaitse Seltsi heategevuskontserdil „Hea lugu ja hea tegu”, mis toimus 2012. aastal Nokia Kontserdimajas). Sain palju toetuda ka neile kogemustele. 

Rae valla rahvakultuurikollektiivid on väga tublid ja muidugi eriti tublid on nende kollektiivide juhendajad, kes leiavad endas aastast aastasse jõudu huvilistega tegelemiseks. See on suur töö ja väärib kindlasti suurt kiitust, seda enam, et ilma nende kollektiivide ja juhendajateta poleks Jüri Klunkerit olemas.

Mina olen väga tänulik nii selle kogemuse eest kui kõigi inimeste eest, kes tulid ja ühiselt selle peo tegid. Eriti tänulik olen kõigile juhendajatele, et olite kogu selles protsessis toetavad. Pidu sai tänu teile kõigile väga ilus ja kui pakutakse uus võimalus, teeksin sellise seltskonnaga sellist pidu taas suurima rõõmuga.

Kuidas meil läks ja mida võiks järgmine aasta paremini teha?

Kui vaatame lõpptulemust, mida tuleb vaatama publik, siis läks meil väga hästi. Korralduslikust poolest vaadatuna võisin täiesti rahule jääda, sest kõik toimis – heli oli väga hea, võimalused lava, tribüünide ja tantsuplatsi ettevalmistuse näol olid samuti väga head. Tantsijad, lauljad, pillimängijad olid väga tublid ning juhendajad ning õpetajad asjalikud ja koostöövalmid. Eelproovid koos muusikutega toimisid ja ka ajaliselt püsisime hästi graafikus. Tänusõnu ja head tagasisidet sain palju ja kuulsin, et seda said ka teised publikult, samuti olid väga rahul osalejad ise ning ka ilm, hoolimata külmast, oli päris hea väliürituseks. Klunkeri päeval päike paistis ja ka rongkäiku oli tore kõndida. Nii et tundub küll, et meil läks väga hästi.

Alati on midagi, mida saab paremini teha, eriti kui korraldada mingit üritust esimest korda, sest esimesel aastal alles õpid tundma nii inimesi kui olusid ja võimalusi ning juba seetõttu võivad mingid head lahendused jääda kasutamata, et sa lihtsalt ei oska neid märgata.

Sel aastal oli ka laulu-ja tantsupeo aasta, mis mõjutas ettevalmistusprotsessi. Arvan, et eelprotsessis saaks teha nii, et info liiguks veelgi kiiremini, sest kõik ei saa alati osaleda koosolekutel. Samuti saaks tähtaegadest paremini kinni pidada, sest mida varem on koos kogu info osalevate gruppide ja muu kohta, seda varem jõuab kavaga ja ettevalmistusega valmis. 

Veel üks asi veel, mida saab paremini teha, on rohkem mõelda lastele: et proovide ajal poleks keegi liiga õhukeselt riides, et oleks midagi kaasa võetud, mida põske pista, et kõht tühjaks ei läheks kaugemalt tulijatel ja kohapeal oleks sooja tee võimalus ka eelproovides (peaproovi järgselt oli see Klunkeri päeval ka sel aastal olemas). Nagu me tänavu nägime, siis ilmad võivad olla heitlikud ja ühel proovipäeval saime korraliku vihmasahmaka ja puhus ka kõle tuul. Laste riietuse osas saavad kindlasti juhendajad, koolid, lasteaiad ja kodu eelnevalt koostööd teha, sest väiksematest lastest olid osad ikka nii õhukeselt proovi tulnud, et juba endal hakkas neid vaadates külm.

Mis on Sinu jaoks rahvakultuuri tähendus ja olemus?

Rahvakultuur on kindlasti seotud meie oma ajalooga, traditsioonidega, pärimusega, aga ka tänapäevaga, meie rahvaga. See on kultuur, mida kannab ja viib edasi rahvas ja mis on meile omane ja puudutav, midagi, mida me mõistame. Midagi, mis on osa meist ja rahvustundest.

Jüri Klunker kui rahvapidu kannab endas kõiki neid olulisi elemente. Siin saavad kokku pärimus ja traditsioon ning tänapäev (näiteks tantsu-, muusika- kui kooriseadetes) ja rahvas on selle kultuuri hoidja ja edasikandja. See on oluline pidu, mis liidab meid kokku ja loob ühtsustunnet, sest ühised tantsimised, laulmised ning pillimängimised loovad mälestusi ja ühist kultuuriruumi, mille läbi on võimalik jõuda mõistmiseni ja ühise hingamiseni. See on pidu, mis loob kokkukuuluvustunnet ja see on tänapäeva eriarvamusi täis maailmas aina haruldasem asi.

Jüri Klunker on kindlasti pidu, mis väärib hoidmist, et jätkuvalt sellised kokkutulemised ja koosolemised võimalikud oleksid ja rahvakultuuri traditsioon jätkuks!