VAIMSE TERVISE KUU: Kas hoolida või muretseda?

Psühholoogi töös märkan sageli, et eakamate inimeste ärevus ei ole niivõrd seotud nende endi eluga, vaid hoopis muretsemisega laste ja lastelaste pärast. „Äkki temaga on midagi juhtunud?“, „Miks ta ei helista?“ või „Kas ta saab selle olukorraga hakkama?“ – sellistele mõtetele võib kuluda palju aega ja need muutuda pideva pinge allikaks.

Lähedaste pärast muretsemine on loomulik. Vanusega muutuvad suhted pere ja lähedastega sageli veelgi olulisemaks. Samuti võib vanusega suureneda tunne, et me ei saa enam lähedaste elu nii palju mõjutada või nende eest otsuseid teha. Muretsemine võib anda küll hetkeks tunde, et teeme midagi, kuid tegelikult ei pruugi see olukorda muuta.

Oluline on aga eristada hoolimist ja muretsemist. Hoolimine tähendab, et märkame lähedase vajadusi ja oleme valmis aitama. Murel ja hoolimisel saab ühe lihtsa küsimusega vahet teha: „Kas mul on praegu midagi võimalik teha?“ Kui jah, keskendu ühele konkreetsele sammule – helista, paku abi või lepi kokku, millal uuesti ühendust võtad. Kui ei, proovi tähelepanu teadlikult millelegi muule suunata.

Ärevust aitavad vähendada igapäevane liikumine, suhtlemine, hobid ja piisav uni. Kasu võib olla ka hingamis- ja lõõgastusharjutustest. Samuti tasub vältida pidevat uudiste jälgimist ja lähedaste korduvat kontrollimist.

Väike harjutus

Kui tunned, et pea on muremõtteid täis, pane need paberile kirja. Seejärel vaata iga mõtet ja küsi endalt: mis on siin fakt ja mis on minu mõte või oletus?

Näiteks:

Fakt: laps ei võta telefoni vastu.

Mõte: temaga on midagi juhtunud.

Alternatiivmõte: ta võib olla hõivatud, telefon võib olla hääletu režiimi peal või ta ei ole hetkel telefoni juures.

Nii õpid eristama seda, mida sa tead, sellest, mida mure sulle „ütleb“.

Ka enda elu ei tohi unustada. Huvid, suhted ja meeldivad tegevused toetavad vaimset tasakaalu. Kui ärevus muutub pidevaks, häirib und või igapäevaelu, tasub otsida abi spetsialistilt.

Armastada ja hoolida saab ka ilma pideva muretsemiseta. Me ei saa oma lähedasi kõigi raskuste eest kaitsta, kuid saame olla nende kõrval, kui nad meid vajavad – ja samal ajal elada ka ise rahulikku ja tähenduslikku elu.

Selleks et Rae valla vanemaealised hoolitseksid enda eest, toetab neid sel sügisel projekt „Rae valla vanemaealiste aktiivne ja tervislik hooaeg“, mida korraldavad valla kultuurispetsialist Eva Jaanson ja vanemaealiste huvijuht Virve Sepp. Programmis on palju tegevusi, mis toetavad nii vanemaealiste füüsilist kui ka vaimset tervist.

Foto on illustratiivne. Foto: pexels. com