Sada neli aastat tagasi 03. jaanuaril kell 10.30 hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima vaherahu, kuid teekond selleni ei olnud lihtne. Noore ja ebakindla riigina ootas Eesti läbirääkimiste alustamiseks esmalt Lääne-Euroopa suurriikide – Prantsusmaa ja Suurbritannia – heakskiitu. 1919. aasta septembris kinnitasid mõlemad suurriigid, et jätavad sõja ja rahu otsustamise aga täielikult Eesti parlamendile ega rakenda otsusest olenemata mingeid sanktsioone.
Eesti poolel hukkus vabadussõjas kokku umbes kuus tuhat meest, kes kõik tänase vabaduse oma elu hinnaga välja võitlesid. Nende meeste mälestuseks kogunesid Jüri kirikuaias Kose Malevkonna Jüri üksuse kaitseliitlased ka selle aasta kolmandal jaanuaril. Vabadussõja mälestussambale asetati pärg ja kõnet pidas ajaloolane Roman Kasak.
Foto: Ott Kattel