Spordijuht Üllar Kerde: Kui sa spordiala ei austa, ei saa sa seda kunagi selgeks

Vabariigi aastapäeva eel tunnustas president Alar Karis inimesi, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina. Üheks tunnustuse pälvijaks oli Jüri Gümnaasiumi spordijuht Üllar Kerde.

Kõikidele vallaelanikele ja Jüri Gümnaasiumi õpilastele ehk mitte nii tuntud, kuid korvpalliringkondades väga tunnustatud endine korvpallitreener Üllar Kerde on karjääri jooksul juhendanud mitmeid Eesti parimaid klubisid, tulles riigi meistriks BC Tallinna, Tallinna Kalevi ja TÜ/Rockiga. Endine Eesti rahvuskoondise peatreener Üllar Kerde on taasiseseisvumise ajal olnud üks kolmest treenerist, kes viinud Eesti meeskonna Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

Kuuldavasti saite suure üllatuse osaliseks kui Tarmo Tiisler ERR-ist teile helistas ja õnnitles Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi puhul?

Olin väga üllatunud ja ei osanud midagi kosta, arvasin, et Tarmo teeb nalja. Ma ei ole teinud midagi rohkemat kui teised. Ausalt öeldes ka teenetemärkide üleandmisel Tartus ei saanud aru, miks sellise tunnustuse sain. Istusin kõrvuti akadeemikute ja inseneridega, kes kõik tunnustust väärt.

Korvpallihuvilisena ei tulnud mulle Teie tunnustus üllatusena. Olete siiski olnud tipptasemel korvpallitreener mitu kümnendit ja juhendanud Eesti meeste koondist.

Samas olen ligi kümme aastat juba suurest korvpallist eemal. Võib-olla kui teenetemärk oleks antud sel ajal, oleks see tulnud veidi väiksema üllatusena. Nüüd olen olnud kaheksa aastat Jüri Gümnaasiumis spordijuht ja võtan seda kui autasu tervele meie koolile. Kui mul ei ole inimesi, kellega koos töötan, siis ei tule sellest midagi välja. Niisamuti ükskõik mis tööd inimene teeb, ilma õpilasteta ei tee ta midagi. Mis ma oma tarkusega laua taga teeksin?  Olen alati mõelnud, et pedagoogi töös on kõige tähtsam mitte mida sina tead, vaid mida sinu õpilased oskavad.

Jüri Gümnaasiumi spordijuht – mida see ametikoht tähendab?

Minu ülesanne on koostada tunni- ja tööplaanid ning inventar ehk korraldada asjad nii, et kui õpetaja hommikul kooli tuleb, siis ta vaatab tunniplaanist, kuhu saali täna lastega läheb ning kõik vajalik tunniks on seal olemas. Samuti kõik vajalik võistlustele minekuks, näiteks bussi tellimine ja muu korraldus. Olen taustajõud, et õpetajad saaksid õpilastele tundi hästi anda. Aga kuna tervet päeva ei taha ju laua taga istuda, siis käin värskes õhus ja abistan seal kus saan – annan suuski välja, aitan lastel uisupaelu siduda. Vajadusel asendan liikumisõpetajaid.

Palju on räägitud, et tänapäeva lapsed ei liigu piisavalt ja ei taha sportida. Teie väidate vastupidist?

Jah, Jüri Gümnaasiumis seda ei ole. Võin julgelt öelda, et 99% meie kooli õpilastest tahavad end liigutada, alati on see 1%, kes ei taha ja viilivad. Kõik sõltub, mida ja kuidas lastega teha. Kui kästakse, siis laps ei taha teha, aga kui antakse võimalus ja juhendatakse, siis laps tahab ka ise. Kõige tähtsam on positiivne emotsioon. Näiteks hetkel (intervjuu on tehtud veebruari lõpus) harjutavad õpilased suuskadel kukkumist. Lapsed tulevad tunnist suure naeruga, sest kuidas saaks kukkuma õppimine mitte lõbus olla.

Kuidas kooli liikumisõpetajad lapsed liikuma panevad?

Meil on kaheksa väga head liikumisõpetajat, kes kõik tulevad hommikul kooli naeratus näol. Meil on väga vedanud. Arvan, et siin on kaks asja – kõik liikumisõpetajad tegelevad ka väljaspool tööd mõne spordialaga ehk sport on nende elu osa ka pärast kooli. Teiseks, korraldame igal aastal ühise väljasõidu, kus liikumisõpetajad saavad ise uusi spordialasid proovida, 22 kraadises külmas laskesuusatamist või vehklemist, tennist. Uued emotsioonid annavad energiat ja ideid uueks kooliaastaks.

Palju on räägitud kas laste sportlikke tulemusi tuleks hinnata hindega või peaks liikumistunni eesmärk olema vaid, et laps liiguks. Mis on Teie arvamus?

Meil on 1-3. klassi hindamine sõnaline, suuremad klassid hindega. Arvan, et näiteks poisid vajavad tulemust, mitte vaid osalemist. 5. klassi poisse motiveerib võistlusmoment, ikka tahetakse klassivennast üle olla. Ma ei ütle, et see 100% õige on, aga minu arvamuse järgi tuleks hindeid anda. Hinne ei näita seda, kui kaugele sa hüppad või kui kiiresti jooksed, vaid seda, kui palju sa pingutad ja kui hästi sa suudad sooritada oma tulemust. 

Kas iga laps peaks lapsepõlves mõnda spordiala proovima?

Laps võiks 3-4 spordiala proovida. Liikumine, võimlemine, ujumine annavad üldisele arengule väga palju juurde. Proovid ühte, kui see ei sobi, siis proovid teist. Laps peab nautima liikumist ja nautima ka erinevate alade katsetamist. Sport õpetab ka palju muud. Kui sa oma vastast ei austa, ei saa sa kunagi võita. Kui sa spordiala ei austa, ei saa sa seda kunagi selgeks.

Jüri Gümnaasium on tervislike eluviiside propageerija.

Olen olnud ligi 20 koolis ja näinud väga erinevaid pilte. Siin koolis näen, et lastel on juba esimesse klassi astudes spordipisik sees. Ei tea, kas see on ettevalmistus just Jüri Gümnaasiumisse astumiseks või ongi selle piirkonna lapsed sellised, kuid kiidan siinkohal kooli juhtkonda, kes igati liikumist toetab. Saame osaleda võistlustel, kuhu pääsemiseks on koolisisene võistlus, sest tahtjaid on lihtsalt nii palju, et kõik ei mahu võistkonda ja ka muudes asjades on meie juhtkond ja kool tervisliku eluviisi edendaja, kapsast ja porgandit sööme siin rohkem kui küpsist. Nii peabki koolis olema.

Ometigi oleme Teie kabinetis ning laual on kommid.

Kommi peab ka sööma, siis püsib mõistus terav. Õpilased ikka vahel tulevad, et meel on veidi tusane ja tahaks kommi, mul on need laual alati olemas.

Vaadates gümnaasiumist edasi, Rae vald on sportlik vald. Mis spordihuvilisi siia valda toob?

Keskkond on hea. Vald on loonud sportimiseks väga head võimalused. Just avati Tuule spordihoone, kus sportimiseks võimalused nii sees kui väljas. Iga uue kooli juurde ehitatakse spordirajatis. Veel ootan Jüri Gümnaasiumile uut staadionit. Näen ka, et vald peab lugu inimestest, kes läbi spordi esindavad Rae valda, neid inimesi märgatakse ja tunnustatakse.

Lõpetame intervjuu tulles tagasi algusesse. Kas korvpalli juurde veel kunagi naasete?

Platsi äärde ma enam ei igatse. Üks aeg on saanud läbi. Peaks ehk ühe raamatu kirjutama, sest oma kogemusi tuleb edasi anda.

Pildil 1: President Alar Karis andis Üllar Kerdele üle Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi. Foto: Argo Ingver/Delfi Meedia 
Pildil 2: Spordijuht Üllar Kerde sõnab, et koolil on väga vedanud liikumisõpetajatega, kes igal hommikul naeratus näol tööle tulevad. Fotol on õpetajad ühisel väljasõidul, kus tehti tutvust vehklemisega.