Elukoha registreerimine on oluline ja vajalik samm, mis mõjutab paljusid igapäevaelu aspekte. Õige elukoha aadress rahvastikuregistris aitab tagada, et inimesele on kättesaadavad kohalikud teenused ja toetused ning et maksuraha laekub õigesse omavalitsusse. Elukoha registreerimine ja selle muutmine on lihtne ettevõtmine, kuid omab suurt mõju nii elanikule endale kui kohalikule omavalitsusele.
Elukoha aadressi õiguslik tähendus
Rahvastikuregistri seadus kohustab kõiki inimesi tagama, et nende elukoha aadress oleks rahvastikuregistris olemas ja õige. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus – selle järgi määratakse, milline kohalik omavalitsus vastutab inimese eest ning pakub talle vajalikke toetusi ja teenuseid.
Elukoha aadressi järgi määratakse ka valimisringkond ehk koht, kus inimene saab valimistel hääletada. Samuti suunatakse tulumaks selle kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuhu inimene on sisse kirjutatud. Maksuraha on see, mille abil kohalik omavalitsus peab korras tänavaid, rahastab koole ja lasteaedu, pakub sotsiaalteenuseid ja toetusi ning toetab huvitegevust – ehk korraldab kogu kohalikku elu.
Kui inimesel on rohkem kui üks elukoht, võib ta kõik need aadressid rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada, kuid ainult ühe neist saab valida põhiaadressiks ehk elukoha aadressiks. Teised elukohad saab lisada rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Need on informatiivsed ega oma õiguslikku tähendust, kui õigusaktiga ei ole nendele aadressidele antud muud tähendust. Lisa-aadressi esitamine on vabatahtlik.
Elukohateate esitamine on lihtne ja selleks on erinevaid viise:
· E-rahvastikuregistris: www.rahvastikuregister.ee.
· Esitades digitaalselt allkirjastatult elukohateade e-posti teel uue elukohajärgsele omavalitsusele. Välisriiki kolimisel viimasele Eesti elukohajärgsele omavalitsusele;
· Kohapeal elukohajärgses omavalitsuses (näiteks Rae vallavalitsuses);
· Postiga elukohajärgsele või välisriiki kolides viimasele elukohajärgsele omavalitsusele, lisades ümbrikusse koopia isikut tõendava dokumendi leheküljest, millel on elukohta muutvate isikute andmed.
Mida tihti ei teata: varasemast elukohast ei ole vaja end välja kirjutada, see juhtub automaatselt uue elukoha registreerimisega.
Elukoha registreerimine üüripinnale
Üüriturul on üüripindade arv pidevalt kasvamas ning üürnike jaoks on oluline, et nad saaksid end üüripinnale ka sisse kirjutada. See tagab juurdepääsu kohalikele teenustele ja toetustele.
Kehtiva üürilepingu alusel saab üürnik end rahvastikuregistris üüripinnale sisse kirjutada. Omanikud muretsevad vahel, et see annab üürnikule lisaõigusi, kuid see ei vasta tõele. Kui üürileping lõpeb ja üürnik ei ole oma aadressi rahvastikuregistris muutnud, võib omanik esitada avalduse andmete muutmiseks ehk üürniku välja kirjutamiseks. Ehk kui üürnik ei ela enam antud pinnal, on omaniku õigustatud nõudmise alusel võimalik andmeid muuta.
Rohkem infot leiab Rae valla veebilehelt https://rae.ee/vald-info-ja-kontaktid/elukoha-ja-peretoimingud/elukoha-registreerimine-ja-vahetus, samuti Siseministeeriumi veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/elukohatoimingud.
Täiendavate küsimuste korral aitab Mariliina Maltsar (telefon 550 4259, mariliina.maltsar@rae.ee).
Foto: Ott Kattel