Rae valla põhjaosa elab suurte muutuste ootuses

Rae valla elanikud on oodatud aktiivselt kaasa lööma põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamisel. Kuna planeeringus luuakse tingimused mitme suure projekti teostamiseks ja langetatakse põhimõttelised otsused elukeskkonna kohta, on just praegu õige aeg ettepanekutega lagedale tulla.

Üldplaneeringusse on kaasatud Peetri ja Assaku alevik ning Järveküla, Uuesalu, Pildiküla, Rae, Lehmja ja osaliselt ka Kurna küla ehk laias laastus ala, mis jääb Tallinna piiri ja Jüri ringtee vahele. Koostamisel lähtutakse Harju maakonna 2030+ planeeringust, mis on praegu heakskiitmise faasis.

Suuresti mõjutab üldplaneeringut Rail Balticu rajamine. Rae vallal siin suurt sõnaõigust pole, riigi ettenähtud trassiga tuleb arvestada. Baltimaade aegade suurima taristuehituse eelprojekt valmib järgmisel aastal.

Prognoos – aastal 2030 Peetri kandis 14 000 elanikku

Rail Baltic pole aga ainus suurprojekt, mis põhjapiirkonna üldplaneeringus kirjas on. Eesmärk on reserveerida Tallinna väikese ringtee trassikoridor, mis kulgeb praeguste plaanide kohaselt Viljandi maanteest kuni Suur-Sõjamäe tänavani, ületades Tartu maanteed Inchcape’i automüügikeskuse lähedalt. Lennujaama ala läbiks tee, mille kogupikkus on 8,8 kilomeetrit, maa alt. Kindel on see, et kuna Rae valla eelarves nii suurejoonelise infrastruktuuri objekti rajamiseks raha pole, saab see toimuda vaid koostöös riigiga. Lähitulevikus seda ilmselt aga ei juhtu, sest maanteeameti nelja aasta teehoiukava projektis Tallinna väikese ringtee rajamist ette nähtud pole.

Samuti on soov panna paika võimaliku kergrööbastranspordi trassikoridor lennujaamast Jürini. Selle aasta lõpus peaksid trammid hakkama sõitma lennujaamani. Trammirööbastele asukoha leidmisel on kõige keerulisem olukord tiheda asustusega Mõigus. Sõidutee arvel ei saa ruumi näpistada, sest juba praegu on seal hommikuti ummikud.

„Trammitee on meie prioriteet, sest selle rajamine on märkimisväärselt odavam kui ristmiku kahetasandiliseks ehitamine. Rusikareegli kohaselt maksab trammitee üks suund miljon eurot kilomeetri kohta. Seega läheks rööbaste panek Jürini ja tagasi maksma umbes 20 miljonit eurot,“ lisas Rae abivallavanem Priit Põldmäe märtsi keskel Peetri koolis toimunud üldplaneeringu lähteseisukohtade tutvustamisel.

Kohalike elanike huvi oli teema vastu suur ja hilisemad saabujad pidid leppima seisukohtadega. Enamik küsimusi puudutas teedeehitust ja trammiteega seonduvat. Uuesalu Külaseltsi juhatuse liige Kalle Isand uuris, et miks ei võiks trammitee kulgeda mööda Viljandi maanteed ja läbi Uuesalu. Üks kohalviibija tundis huvi, miks ehitatakse Peetri ümbrusse nii vähe büroopindu.

Peetri kandi rahvaarv kasvab baas-stsenaariumi kohaselt aastaks 2025 rohkem kui kümme protsenti ehk ligikaudu 8100 inimeseni. Optimistlik prognoos näitab, et aastal 2030 ületab elanike arv 14 000 piiri. Tendentsi arvestades peaks olema vaid aja küsimus, kui piirkonda rajatakse kohalik keskus, kus tegutsevad näiteks väikeärid, teenindusasutused, perearst, kino ja konverentsikeskus.

Praegu on üldplaneeringuga kokku elamumaid planeeritud põhjapiirkonda 1400 hektarit, mis arvestuslikult peaks tähendama ca 20 000 elanikku. Seda arvu on kavas aga kärpida ja anda selle arvelt pinda juurde elamupiirkondi toetavale taristule, näiteks rohealadele. Peetri park on jäänud suuremate ürituste korraldamiseks väikeseks ning kohalikud elanikud on huvitatud keskväljaku ja koos sellega ka lauluväljaku ehitamisest.

Polüfunktsionaalsed keskused hoiavad elanikke paiksetena

Elamupiirkondi silmas pidades on märksõnaks „polüfunktsionaalsed keskused“. Lahtiseletatult tähendab see seda, et teenuseid ja töökohti on kohapeal piisavalt selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. See aitab omakorda leevendada ka suurt liikluskoormust. „Tuleb vältida valglinnastumist ehk et inimesed ei käiks piirkonnas ainult magamas, vaid elu käiks ööpäev ringi,“ täpsustas Rae valla üldplaneeringute arhitekt Stina Metsis.

Praeguste kavade kohaselt jääb Tartu maantee äärne ala tootmispiirkonnaks, mille ümber tuleb ette näha puhveralad, et tagada tootmistegevuse jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine. Metsis tunnistas, et tunnetab suurt survet puhke- ja virgestusalade teemal. Üheltpoolt on kinnisvaraarendajad huvitatud atraktiivsetele kruntidele elamute ehitamisest, teisalt soovivad kohalikud elanikud sportimisvõimaluste laiendamist vabas õhus.

Kavandamisel on promenaad Ülemiste järve äärde. Spordihuvilised tunnevad puudust ka täismõõtmetest staadionist. Küll peaks lähiajal valmis saama kergliiklustee lennujaama ristmikust Peetri tuulikuni ja see tähendab, et rattaga saab turvaliselt sõita Jürini välja. Keskkonnasäästlike ja tervislike liikumisviiside eelisarendamine on Rae valla üks prioriteete.

Sel aastal kogutakse põhjapiirkonna üldplaneeringu kohta ettepanekuid, seejärel tehakse uuringud ja koostatakse eskiis. Planeering peaks saama kehtestatud 2020. aasta alguses.

Andres Kalvik

Margus Laula

Peetri alevikuvanem

Saime korraga väga palju uut infot ja seetõttu jäi ka küsimusi väheks. Mulle valmistas rõõmu see, et loetletud puudused saavad ühel hetkel olema. Trammitee rajamine teeks kohalikele elanikele Tallinnasse või Jürisse mineku palju lihtsamaks. Ma ise pole ühistranspordi kasutaja, sest minu igapäevane liikumissuund jääb teisele poole, kuid Tallinna minnes kasutaksin kindlasti trammi.

Tallinna väikest ringteed olen pildi peal näinud, kuid selle rajamist minu silmad ilmselt ei näe. Olen selle ehitamise suhtes ka skeptiline – kas seda on ikka nii väga vaja?

Ülemiste järve äärde rajatava terviseraja algatusel on minu allkiri ja toetan seda. Mina olen selle aja laps, kui oli palju piiranguid. Olen kuulnud nalju, et siis võib minna Ülemiste järve ujuma ja pissile. Tegelikkuses see nii ju pole. Tegemist on looduskauni kohaga ja miks mitte see inimestele avada.

Samuti toetan seda, et üldplaneeringus oleks elamumaa puhul paika pandud, kuhu tulevad kortermajad ja kuhu väiksemad elamud. See välistab juhuslikkuse ja aitab üldmulje loomisele kaasa. Eramu omanikuna ei taha ma, et kõrvale ehitataks viiekorruseline kortermaja.

Foto Rae Sõnumid

Koosolek Peetri kooli aulas 9. märtsil