Rae valla kogukonnamesila esimene lend

  • Urmet Haas, kogukondliku õppemesila projektijuht
  • 10.11.2025
  • kogukonnamesila

Rae valla kogukonnaköök rajas sel kevadel koostöös Rae kultuurikeskusega Vaskjalga vana Rae koolimaja juurde kogukondliku õppemesila. Projekt sai teoks tänu enam kui viiekümnele toetajale, kes panid Hooandja keskkonnas õla alla mesila rajamise kampaaniale. Sponsorite ja toetajate abil kogutud vahendite eest rajati kolm mesitaru ning soetati vajalik inventar, mis võimaldab korraldada õppepäevi ja mesinduskursusi.

Aprillist septembrini toimus pilootprogramm „Algaja mesiniku ABC“, kus Rae valla mesindusgurude, isa ja poja Jaan ning Jaanus Vahli juhendamisel õppis kümme mesindushuvilist mesilaste pidamise kunsti. Hoolimata keerulistest ilmaoludest õnnestus kõigil mesilasperedel elus püsida ning suve lõpuks koguti kolme pere peale kokku üle 80 kilogrammi mett – kogukonnamesila esimene saak!

2026. aasta kevadel avaneb kõigil huvilistel taas võimalus liituda Rae valla kogukonnamesila uue õppegrupiga. Kursust juhendavad Jaan ja Jaanus Vahl. Viiest praktilisest kohtumisest koosnev mesinduskursus sobib nii täiesti algajatele kui ka juba kogenumatele mesinikele. Kursusele võetakse kuni 10 osalejat ning hooaja jooksul saab läbi proovida kõik olulisemad mesindustööd. Kõik osalejad saavad kingitusena kaasa 5 kg omaenda vurritatud mett.

Täiendavat infot saab meiliaadressilt  kultuur@rae.ee ning leiab ka Rae valla kogukonnaköögi Facebooki lehelt ja Rae kultuurikeskuse kodulehelt.

Suur tänu kõigile hooandjatele, sponsoritele ja toetajatele! Aitäh Vipis OÜ, Saku Õlletehas AS ja Rae Rotary Klubi.

Fakte mesilastest:

· Ühe kilogrammi mee tootmiseks töötavad 500 mesilast neli nädalat ning läbivad vahemaa, mis on võrdne kolme tiiruga ümber maakera.

· Mesilased on kõige olulisemad tolmeldajad – ilma nendeta ei suudaks paljud taimed paljuneda ja kaoksid meie loodusest.

· Lisaks meele toodavad mesilased ka taruvaiku, millel on tugev desinfitseeriv toime ja mida kasutatakse laialdaselt nii rahvameditsiinis kui ravimitööstuses.

· Mesilase aju on kõigest seesamiseemne suurune, kuid ta suudab teha keerukaid kalkulatsioone, arvestades lennuteekondi ja korjeefektiivsust.

· Ühes mesitarus elab keskmiselt 60–80 tuhat mesilast.