Rae valla aukodanik Johannes Tõrs 85 – mees, kelle elust saaks vändata põneva filmi

3. augustil auväärset 85. sünnipäeva tähistanud Johannes Tõrsi nimi ei vaja pikalt tutvustamist –
tema rajatud Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil on koht, kus ajalugu on elav ja käegakatsutav. Enamasti on peremees ise külalistele giidiks ja teejuhiks läbi erinevate ajastuste, sündmuse ja lugude.

Vabadusvõitluse muuseum on kahtlemata tema elutöö – 31 aastat tagasi asutatud ja järjepidevalt täiendatud mäluasutus räägib meile vabadusvõitluse ajaloost ja aitab paremini mõista ka tänaseid võitluseid vabaduse eest. Johannes Tõrsi pikaaegne ja hindamatu panus selle muuseumi rajamisse ning arendamisse väärib imetlust ja tunnustust.

Kuigi muuseum on võtnud suure osa Johannese elust, on sinna mahtunud palju muudki – tema elu on kahtlemata olnud rikas ja tegus. Väärika tähtpäeva puhul avame juubilari elukäigu võib-olla veidi vähem tuntud tahke, näitamaks tema mitmekülgsust ja sügavamat sisu.

Killukesi juubilari elust –

Johannes Tõrs…

·       …on sünni poolest saarlane ja pärit Salme vallast Länga külast.

·       …on pidanud elu jooksul väga erinevaid ameteid ja olnud näiteks müürsepp, tõstukijuht, kalalaeva motorist ja mehaanik, võimlemisõpetaja, restauraator ja vitraažimeister. Lisaks olnud ürituste korraldaja, näidendi autor ja näitleja, kõva sporditegija ja propageerija, treener, laulu- ja pillimees jne.

·       … on esinenud õhuakrobaadina Eesti rahvatsirkuses Säde ja töötanud vanemtreenerina tsirkusekollektiivis Aps.

·       … on õppinud klaasikunstnik Dolores Hoffmanni juures vitraažikunsti.

·       … on teinud aastaid vabariiklikus restaureerimisvalitsuses restaureerimistöid, valmistades või restaureerides aknavitraaže ja kroonlühtreid.

·       … asutas 1985. aastal Harjumaal esimese teeninduskooperatiivi nimega Pronksisära, kus ta jätkas esimehena ka restaureerimistöid.

·       … on valmistanud lühtreid ja vitraaže 17 kirikule ja 6 mõisale, sh lühtrid Tartu ülikooli aulale, Tallinna Toomkirikule ja Niguliste kirikule.

·       … on olnud kalalaevade PTS Leon ja MRTK Tiiu omanik.

·       …oli Lagedil käinud vaid korra enne, kui nägi kord unes, et ladus Lagedil praeguse muuseumi asukohas müüri. Ütles naisele, et otsime selle koha üles – nii ka tehti ja muuseum saigi alguse.

·       …on oma muuseumi üles ehitanud nullist, algkapitaliks vaid visa tahe ja isiklikud säästud. Ta kasvatas koguni sigu, et liha müügist teenitud raha eest eksponaate osta.

·       …on Lagedi muuseumisse koondanud tõenäoliselt Eesti suurima ja väärtuslikema relvakogu.

·       …restaureeris temani tükkidena jõudnud Konstantin Pätsi nõupidamislaua, mida saab näha muuseumis koos presidendile kuulunud klaveriga.

·       …on olnud osaline Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi asutamisel 1988. aastal.

·       …taastas oma kätega rippsilla, mille kaudu pääseb muuseumi. Hiljem lisati silla otstesse vanade eestlaste linnust sümboliseerivad valvetornid ehk sillamajakesed.

·       …taaselustas muuseumi asupaigas, ajaloolises Külma pargis tammede istutamise traditsiooni. Esimesed tammed istutasid koos peremehega sõjaajaloolane Rein Helme ja Matti Päts perega, 18 riigi Euroopa riigi suursaadikud, kelle sõjamehed langesid II maailmasõjas, ning toonane kaitseminister Sven Mikser. Täna kasvab pargis üle 100 tamme.

·       …on kirjutanud vabadussõjaainelise näidendi „Rünnak“, mis etendus Rae valla 140. aastapäeva puhul ja kus autor ise oli kindral Laidoneri rollis.

·       …on aastaid laulnud Eesti meestelaulu seltsi meeskooris ja löönud kaasa kohalikus ansamblis Kuldne Õhtupäike.

·       …mängib akordionit ja kui vaja, ka klaverit.

·       …on oma tegevusega pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Eesti president Lennart Merilt Kotkaristi hõberisti medali ja Soome president Tarja Halonenilt Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurmeistri medali.

Palju jõudu, tugevat tervist ja jätkuvat tegutsemisindu juubilarile!

Teksti koostamisel on kasutatud Lagedi alevikuseltsi ja Rae valla kodulooveebi lehtedel avaldatud materjale.