Osalemine sotsiaalsetes tegevustes vähendab üksilduse riski

Valla vanemaealiste nõukogus on korduvalt esile kerkinud üksilduse teema. Uuringud on näidanud, et üksildus vanemas eas mõjutab negatiivselt füüsilist ja vaimset tervist ning suurendab suremuse riski, mistõttu see ei ole ainult isiklik, vaid ka rahvatervise probleem.

Eesti on üks kõrgeima üksilduse tasemega riike Euroopas. Siin elavate vanemate inimeste üksildust on aga vähe uuritud. Katrin Roosipuu magistritöö raames läbiviidud kvantitatiivse uuringu kohaselt tundis 2015. aastal ennast üksildasena või mõnevõrra üksildasena 45% üle 50-aastastest Eesti inimestest.

Samas ei ole üksildust lihtne määratleda. Üksi olemine ei tähenda veel inimese üksildust, teisalt võib mõni inimene tunda end üksildasena ka teistega koos olles. Üks parim üksilduse määratlus on: üksildus on negatiivne tunne, mis tekib siis, kui inimese reaalsete suhete hulk ja kvaliteet ei vasta tema vajadustele ja ootustele.

Uuringus „Üks vanem mees“ osalesid ka Rae valla mehed

MTÜ Kuldne Liiga koos Harjumaa Omavalitsuste Liiduga uuris 2023. aastal meeste kui suurema riskirühma üksilduse teemat Harjumaa omavalitsustes. Uuringu „Üks vanem mees“ teostasid Tallinna Ülikooli teadlased Olga Lupanova ja Merike Sisask. Intervjueeritavateks olid ka Rae valla vanemaealised mehed.

Intervjuudes tõusis selgelt esile, et üksildasena ei soovi ennast keegi tunda. Ka mitte need, kelle päevad on täis suhtlemist tööl või muude ettevõtmiste juures ning kes soovivadki olla õhtuti üksinda. Mehed kirjeldavad üksildust vanemas eas kui üksinda nelja seina vahel olemist ilma tegevuse ja suhtlemiseta. „Noh, kui päevad läbi vahid lakke ja kedagi ei ole…“. „Kui ei ole kellegagi suhelda või ei ole tegevust, mis noh, mis aega täidaks, tähendab.“

Kui elatakse üksinda, siis ei ole kellegagi suhelda, keegi ei käi külas, lapsi näeb harva või on suhted katkenud ning sõpru ka pole. Samas elamine abikaasa või pereliikmetega ei kaitse alati üksildustunde tekkimise eest, kuna tööl käivad lähedased ei rahulda pensionile jäänud meeste suhtlemisvajadust päeva jooksul ning suhtlust vajatakse ka väljaspool perekonda. 

Üksildustunne võib takistada sotsiaalset osalemist ja tegutsemist

Üksildus tekitab tunnet, et elul pole perspektiivi ja tulevik ei paista helge. Lisaks näevad mehed võimalikku kahesuunalist seost üksilduse ja sotsiaalse osalemise vahel. Ühest küljest, kui mehel pole kaaslast, siis üksinda ta kogukonnaelus osaleda ei taha ning see tekitabki üksildustunnet. Kuid just üksildustunne võib olla see, mis takistab sotsiaalset osalemist, millegi korraldamist ja lihtsalt tegutsemist.

Olulise takistusena toovad mehed välja rahva- või kogukonnamaja puudumist, mis teeb suhtlemise kogukonnas juhuslikuks: poes, ühistranspordis, õues. Pole lihtsalt kohta kokku saamisteks, üritusteks, seltside või klubide tööks.

Takistuseks on ka oma auto puudumine ja ebapiisav transpordiühendus, seejuures mängib rolli nii sõiduplaani sobivus kui bussipeatuse kaugus elukohast. Nii jääbki mees pigem koju, kui läheb tunniajasele üritusele teise asulasse. 

Mehed soovisid, et abi saaks sotsiaalteenustest ning psühholoogilisest nõustamisest individuaalselt ja grupis. Samuti peaksid päevakeskused pakkuma teenustele lisaks ka klubilist tegevust ja suhtlemisvõimalust vanemale põlvkonnale. Rae sotsiaalkeskus võimaluste piires nii ka tegutseb ja tuge pakuvad seal psühholoogid Olga Luptova ja Kadri Pohlak. Küll aga ei ole see kõigile kättesaadav.

Osalemine vabatahtlikus töös vähendab üksildust

Uuringud näitavad, et osalemine vabatahtlikus töös ja muudes sotsiaalsetes tegevustes vähendab üksilduse riski. Samas osaleb Eestis vabatahtlikus töös vaid 32% 65–74-aastastest inimestest. Vabatahtlikku tegevust ja sellest osasaamist tuleb rohkem tutvustada. Üks võimalus on seltsiliste liikumise edendamine, kus vabatahtlikud suhtlevad üksildasega tema kodus või mujal, samuti telefonitsi – kasu sellest saavad mõlemad. Ka Rae vallas liigutakse selles suunas Vabatahtlike Seltsiliste projekti abil. Seltsiliste tegevuse kohta laiemalt leiab infot kodulehelt www.seltsilised.ee.  

1. oktoober on rahvusvaheline eakate päev. Me kõik võiksime sel päeval külastada eakat lähedast, sõpra või tuttavat tema kodus või hooldekodus, helistada talle ja tunda tema käekäigu vastu huvi. Ja seda võiks teha oluliselt sagedamini, kui üksnes eakate päeval. Hoidkem oma eakaid lähedasi!

Seltsiline Pille Lend ja seltsitatav Leida Buström Pärnumaalt. Foto: MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised