Kuumad kohtumised ehk Jüri kool 45

Jube huvitav oli kevadel tabada end mõttelt „alles ma ju lõpetasin ja juba jälle kutsutakse kokkutulekule“, et siis kalendrisse vaadates märgata, et vargsi on koolilõpust juba seitse muutlikku aastat möödunud. Kuna eelmisel kokkutulekul mul osaleda ei õnnestunud, siis olin veendunud, et sel korral pean kohal olema. Kes küll kõik tulevad, mida kandma peab, kas see on väga formaalne olemine? – küsimused kummitasid mind mõnda aega.

Lõpuks 17. oktoobril spordihoone uksest sisse astudes olid kõik hirmud justkui pühitud: keskkond tegi oleku nii tuttavaks ja turvaliseks, võõramad ja vähem võõramad näod naeratasid juba eemalt. Ainuüksi garderoobis leidsin end vestlusest: „Oi, neiu, teie olete vist küll minust lausa 40 aastat noorem!“

Kuumad kohtumised algasid juba uksel – pidi oma kümmekond „Oi, tere. Rõõm näha!“ läbi tegema, enne kui lennunumbriga lauda, tuttavate nägude juurde jõudsin. Alguseks nagu ikka, Kuuno Kasaku õpilaste trummipõrin, JOONDU rahvatantsijad ja kõned. Pean ütlema, et ikka jõnks käis rinnust läbi, kui Maria Tiro sõna sai –  miski tema hääles oli nii tuttav, nagu oleks jälle kõigest teismeline ühel järjekordsel aktusel.

Õhtu oli sisustatud meelelahutusprogrammiga – male/kabe võistlusest, korvpalli ja oksjonini. Kolmel korral jõudis lava vallutada ansambel The Swingers, meeleolu hoidis üleval õhtujuht Franz Malmsten ning õhtu lõpetas videodiskor Marko Pille. Hea oli näha, kuidas tantsuplats pidevalt ikkagi hõivatud oli ja rahvas kuni tulede põlema panemiseni peost viimast võttis. Noh, ja kui tantsimise, lobisemise, sportimise kõrvalt aega sai, siis üles oli seatud ka vahva AI fotonurk ja muidugi oli vaja kellal silm peal hoida, et õigeks hetkeks lennupildile ilmuda.

Vaieldamatult lemmikosa kogu pidustusest oli siiski inimeste nägemine. Õppisin, et koolikokkutulek ei ole koht, kus „oota, ma käin korra ära“ edukalt rakendada saab. Isegi „kiire“ tualetipaus võttis minimaalselt pool tundi, sest iga uue nurga taga ootas mõni järjekordne tuttav, kellega oli vaja maha pidada rõõmusuine kuidas-läheb-vestlus.

Veel pani imestama, et õpetajatööga peab ju ometigi kaasnema mingi eriline eliksiir, mille abil ükski õpetaja viimase 10 aastaga põrmugi vananenud ei ole. Ja teine kange võlujook, mida selle töö kõrvale ilmselt pakutakse, on hea-mälu-jook, sest annab ikka mäletada kõiki oma õpilasi nii, et möödudes neid senini nimepidi kõnetada suudad. See on uskumatu!

Ei tea, miks sõna „koolikokkutulek“ sinna hirmutavate sõnade kategooriasse vahel liigitatud on (ka minu peas), sest peale seda oktoobrikuist möllu olen lausa elevil mõttest, et kui palju põnevamaks see kokkutulekul käimine iga korraga läheb. Minu kummardus kõigile, kes kokkutuleku korraldusse panustasid ja ka varem seda teinud on! Olid tõesti ühed kuumad kohtumised ning olen veendunud, et viie aasta pärast on nad seda veel enamgi!

LAURA LILLEPUU, JÜRI KOOLI KOGUKONNAJUHT:

Juubelipidustused algasid koolis juba teisipäeval traditsioonilise ujumisvõistlusega, kus vastamisi olid vilistlased ja õpilased. Mõlemas võistkonnas oli 20 liiget, kes ujusid kaks basseinipikkust. Võistlus oli tasavägine ja pakkus põnevust kuni viimaste vahetusteni, kuid lõpuks tuli vilistlastel õpilaste paremust tunnistada.

Reedel enne suurt vilistlaste kokkutulekut toimus maleturniir, kus osalesid nii õpilased, töötajad kui ka vilistlased. Mängiti seitse vooru ja auhindu jagati neljas kategoorias. Kuna male on Jüri koolis au sees, loodetakse turniirist kujundada uus kooli sünnipäevatraditsioon.

Täname kooli juhtkonna nimel koostööpartnereid, kes aitasid sündmuse ellu viia: Evelin Dureiko ja ED Events, Jüri Gümnaasiumi Vilistlaskogu, Tiina Raud ja maletajad, kabetajad, Veigo Gutmann, Janek Hermaküla, Rae valla spordikeskus, JOONDU segarühm ja Liina Viirsalu, Jüri kooli ja Rae huvialakooli trummarid ja Kuuno Kasak, Rae Koss ja Henri Ausmaa.

Täname kõiki osalejaid, kes tegid peost meeldejääva mälestuse!

Foto: Sten-Ander Ojakallas