Kurna pargist võiks kujuneda Rae valla Versailles

Kui Rae Sõnumid neli aastat tagasi Kurna pargis tiiru tegi ja discgolfi raja ehituse plaanidest kirjutas, vaatas siinkirjutajale vastu tõeline „džungel“, kus loodus kasvas kiiremini kui inimkäsi seda kohitseda jõudis. Nüüdseks on Rae valla ja kohaliku kogukonna poolt ära tehtud meeletu töö, mille vilju iga soovija võib oma silmaga kaema minna.

11 hektari suurune ala on kujundatud niivõrd hubaseks paigaks, et seal toimuvad lisaks regulaarsetele kettagolfi võistlustele ka kontserdid ning maha on peetud ka esimene pulmatseremoonia. Kurna küla elanikud Margot ja Martin Mõik otsustasid oma liidu sõlmida just neile armsaks saanud pargis. Tunnistajateks lisaks sugulastele ja tuttavatele ka lähedasteks saanud külaelanikud.

„Oodatud olid kõik külaelanikud, sest kogukond on nii kokkuhoidev ja armas ning soovisime seda erilist päeva nendega jagada,“ selgitas Margot.

Pargivahi ootuses

Kaks pool aastat tagasi Kurnasse kolinud ning kehvas seisukorras maja korda teinud noorpaar tunnistas, et ei teadnud toona, et saavad „kauba peale“ ühtehoidva kogukonna ja niivõrd mõnusa elukeskkonna.

Ka Margot ja Martin on koos teiste külaelanikega paar korda aastas Kurna pargi talgutel kaasa löönud. 2018. aasta sügisel näiteks istutati üheskoos Eesti Vabariik 100 raames 101 puud. Muuhulgas on juured alla saanud vahtrad, hõbekuused ja püramiidhaavad. Lisaks on enamik tiike puhastatud veekasvudest ja mudast.

„Kui vaadata praegu kõige tihedama võsa poole, siis kogu park oli toona selline,“ võrdles IT-valdkonnas tegutsev Martin paari aasta tagust olukorda. „Praegu annab piirkonna väljanägemine pargi mõõdu välja. Mulle isiklikult meeldib kõige rohkem sildade lisandumine.“

„Kurna park on Kurna süda ja kogukond on loonud siia niivõrd palju väärtust,“ täiendas Margot, kes teostab end sisukujunduse valdkonnas.

Kurna külavanem Aivar Aasamäe sõnul on discgolf niivõrd populaarseks saanud, et teisipäeviti ja neljapäeviti on pargi vallutanud just selle spordiala harrastajad, kes omavahel 1,5 km pikkusel rajal mõõtu võtavad. „Kurna pargi suureks plussiks on avar territoorium ja läbimõeldud rada – discgolfi mängijad ei sega jalutajaid ja vastupidi,“ toonitas Aasamäe.

Isikupära lisavad pargile puuskulptuurid, praeguseks on neid valminud kuus tükki ja olemasolevatele tuleb kindlasti lisa. Vastavad puud on ka juba valmis vaadatud ja nelja meetri kõrguseks lõigatud.

Aasamäe kinnitusel on Kurna elanikud vallale pargi, mida võiks korda tehes hellitavalt kutsuda Rae valla Versailles’ks, hoolduse eest tänulikud. Viimati toodi porisematesse kohtadesse hakkepuitu, mis teeb liikumise oluliselt mõnusamaks.

„Suureks probleemiks on aga niitmine,“ läks Aasamäe nägu tõsisemaks. „Puhastamist vajavad tiigi ääred ja hea tuleb seista selle eest, et võsa peale ei kasvaks. Park vajab pargivahti, kes territooriumil igapäevaselt silma peal hoiaks. Praegu on see ülesanne enamjaolt kogukonna õlgadel.“

Et mitteametlikel andmetel 17. sajandil rajatud pargi ilu täielikult välja tuua, läheks vaja sadu tuhandeid eurosid. Vallavanem Madis Sarik nentis, et täiusliku lahenduseni on veel pikk tee minna.

Lagunevad mõisahooned riivavad silma

„Oleme pargivahi ametikohast rääkinud ja olen nõus, et sellist inimest oleks vaja, kuid praeguses majanduslikus olukorras ei ole meil selleks piisavalt vahendeid,“ ütles Sarik. „Vald panustab pargi hooldusesse, tormikahjude likvideerimisse ja jõudumööda oleme ka uusi puid istutanud. Mõistagi langeb suur koormus ka kohalikule külaseltsile. Müts maha toimekate inimeste ees, neid saab vaid eeskujuks tuua.“

Sarik avaldas lootust, et pargi territooriumil asuvad vanad mõisahooned, mis praegu on erakätes, lähitulevikus korda tehakse. „Tänu discgolfile on elu pargis käima läinud. Erasektor võiks ka jõulisemalt kaasa tulla, vanade hoonete renoveerimine annaks pargile uue mõõtme. Pargi tähtsus järjest kasvab – Rae vallas on vähe avalikke rajatisi, mida igapäevaselt üle saja inimese külastab. Püstitatud lava ja elektri kasutamise võimalus aitavad sujuvamalt üritusi läbi viia,“ rääkis Sarik.

Lisaks arengutele pargis on Kurnasse kavandamisel ka rekreatsiooniala. „Oleks võimas, kui ühel päeval saaks Kurnast mööda kergliiklusteed Jüri keskusesse ja rajamisel olevale Aaviku küla suusamäele,“ täpsustas Sarik.

Fotol: Margot ja Martin Mõik sõitsid Kurna pargis toimunud laulatuselt koju kohaliku talli hobustega.

Foto: Rauno Liivrand