Kõikidest kõige tähtsamad on need imetoredad lapsed – Mittelaager vol 3

10.–13. juunil korraldas Rae vald juba kolmandat aastat järjest Mittelaagrit. Tegemist on laagriga, mis on mõeldud kõigile noortele, sh erivajadustega noortele. Mittelaagris saab tavaline eriliseks ja eriline tavaliseks.

Laager pälvis ka tänavu veebruaris „Noorte heaks“ tunnustusüritusel aasta noortemaleva või -laagri tiitli. Seetõttu oli korraldusmeeskonnal endal veelgi enam tunne, et selleaastane laager ei saa varasematele kuidagi alla jääda – ja ega jäänudki!

Aga uurime laagrilastelt endalt nende mõtteid seoses toimunud laagriga.

Mida uut said Mittelaagris teada?

Mirtel (10 a): „Ma sain teada, et ka erilised lapsed saavad lõbutseda ja asjades kaasa lüüa ning rõõmu tunda. Näiteks langevarjuhüpet teha.“

Harti (13 a): „Väga palju Eesti sõjaväe ajaloo kohta. Filmimuuseumis käisin ma just oma klassiga, mis tähendab, et seal ma ei õppinud midagi. Loomaaias sain teada, et ma pean ootama vähemalt kuueteistkümnenda eluaastani, et minna loomaaeda tööle. Ja et vihmametsa majas on faasan nimega Joonas, kes kõnnib lihtsalt ringi. Raamatukogus sain ma teada, et räägin liiga palju. Tegelikult ma teadsin seda enne ka, aga see tõestas seda. Kui ma teistele „Kärbeste jumala“ raamatut tutvustasin, siis öeldi, et proovi nüüd kokku tõmmata.“

Ranar (11 a): „Sain teada, et on olemas filmimuuseum. Samuti seda, kuidas teha hologrammi.

Loomaaias sain teada loomade nimesid. Elevant oli Karl. Vihmametsa lind Joosep. Seda, et surikaadid valvavad üksteist vahetustega. Sain teada, kuidas teha veel maitsvamat küpsisetorti!“

Meenuta, milline oli kõige vahvam seik, olukord või situatsioon Mittelaagris sinu jaoks?

Mirtel (10 a): „Mulle väga meeldis, et viimasel päeval oli fotoboks. Saime sõbrapilte teha ja need pärast kingitud albumisse panna. Nüüd ma saan ka oma sõpradega veel albumisse pilte juurde teha. Luna oli ka väga tore, ta oli nii nunnu. Raamatukogus oli üldse mega tore.“ 

Harti (13 a): „Kõik oli nii vahva. Raamatukogu koer meeldis mulle ka, aga see polnud kõige vahvam, sest koer polnud piisavalt karvane. Vabadusvõitluse muuseum oli tegelikult kõige ägedam. Giid meeldis mulle. Temaga rääkimine oli tore. Ma jäin grupist natuke maha ja rääkisin temaga Vene sõjaväebaasidest ja lenduritest, kellest mamma mulle on rääkinud.“

Ranar (11 a): „Siis kui Harti ei suutnud trummimängu lõpetada, kuna see meeldis talle NII VÄGA.“

Kas sa tuleksid järgmisel aastal uuesti Mittelaagrisse? Miks?

Mirtel (10 a): „Jaa, jaa! Sellepärast, et seal oli nii tore ja seal oli hästi palju erinevaid tegevusi ja kasvatajad olid hästi toredad.“

Harti (13 a): „Arvestades, et inimesed kasvavad ja arenevad ühe aasta jooksul hiiglasliku koguse, siis ma ei saa seda kindlalt öelda. Aga ma saan öelda, et suure tõenäosusega tulen ka järgmisel aastal Mittelaagrisse, sest seal on natukene vaiksem keskkond kui tavaliselt laagrites.“

Ranar (11 a): „Jaa, tulen kindlasti, sest seal on palju tegevusi, milles saan osaleda.“

Kui sa saaksid korraldada päris oma laagri, siis mis seal kindlasti peaks olema?

Mirtel (10 a): „Seal peaks olema kindlasti palju jäätist ja loomad peaksid ka olema. See laager oleks teismelistele.“

Harti (13 a): „Ma sooviksin kindlasti midagi loomadega. Mitte loomaaias, vaid me oleksime nende loomadega päriselt koos. Näiteks kassituba võiks olla. Teaduslaager võiks see ka olla – mõtlen natuke Rakett69 sarnast. Midagi, mis õpetaks ülesande ja probleemi lahendamise oskust läbi lõbusate ülesannete. Ja puhkamise päev peab olema. Käsitöö töötoad ka. See oleks mõeldud teismelistele.“

Ranar (11 a): „Kinokülastus, maitsev toit ja palju toredaid laagrilisi.“

Mõni laps on osalenud meie laagris juba mitu aastat järjest ning korraldajatena on olnud suur rõõm ja au näha neid lapsi kasvamas ning arenemas. Üks aasta võib mängida väga suurt rolli. Näiteks, kui esimesel aastal tuli laps laagrisse väga arglikult ning koos tugiisikuga, siis juba teisel aastal üksi ning väga avatult ja rõõmuga. Sel aastal osales Mittelaagris 21 noort.

Palju vahvaid tegevusi ja siiraid emotsioone

Laager sisaldas endas mitmeid vahvaid tegevusi. Korraldajate meelest oli kõige südant soojendavam kogemuskohtumine Tom Rüütliga, kes oli noortega suheldes nii siiras ja aus. Ühiselt külastasime Filmimuuseumi, Lagedi noortekeskust, Tallinna loomaaeda ja Vabadusvõistluse muusemi Lagedil.

Kuna hetkel on käimas eesti raamatu aasta, siis oli lastel võimalik meisterdada ka järjehoidjaid ja külastada Rae valla raamatukogu peamaja Jüris. Seal oli meile seltsiks ka vahva koer Luna. Lapsed said teha ise ka küpsisetorte, lilleseadeid ning kaunistada enda fotoalbumit, kuhu sai sisse panna ahjusoojad fotoboksist väljunud fotod. Viimasel päeval toimus Silver Ulviku eestvedamisel trummide töötuba, kus õpiti selgeks paar pala, mis tulid laagri lõpetamisel ka pereliikmetele esitamisele – oli see alles vinge show!

Kõikidest kõige tähtsamad on aga need imetoredad lapsed, kes laagrisse tuuakse, aitäh lapsevanematele usalduse eest! Loodame, et need märksõnad – aktsepteeritus, teineteise märkamine ja toetamine, rõõm väikestest ja lihtsatest asjadest – jõuavad laagris osalenute kaudu ka paljude teisteni.

Täname südamest kõiki meie laagri toetajaid: Pizzakiosk, COOP, Chef Lunden, Heavenly Lemonade, Alma, Pähklinäpp, Premia, Fotostop, fotograaf Maria ja vabatahtlikke abistajaid: Natalja Toom, Melissa Kapp, Cathleen Alloja, Triin Välba, Kirsten-Kristin Veeborn, Johanna Alles ning vallavalitsuse töötajaid, kes toetasid ja aitasid, teie panus oli hindamatu!

Foto: erakogu