Jüri kiriku organist ja kalmistuvaht on mitmekülgne muusik Jüri Vaino

Jüri kiriku uks on kutsuvalt avali ning meid võtab vastu võlvide all helisev kaunis orelimuusika. Seda on mängimas aprillis oma 65. sünnipäeva tähistanud Jüri Vaino.

Siinne kogukond teabki Jürit vast ennekõike organistina – seda ametit on ta Jüri kirikus pidanud juba pea 35 aastat. Jüri peamine töövahend on 1886. aastal orelimeister Gustav Normanni valmistatud ja 1916. aastal August Terkmanni poolt suuremaks ehitatud orel, mis aastatel 2020–2021 läbis kapitaalremondi. Jüri abivahendiks on koraaliraamat, kuid talle meeldib ka improviseerida. Lisaks töötab Jüri kalmistuvahina.

Muusikainimene läbi ja lõhki

Ennekõike on Jüri aga läbi ja lõhki muusikainimene. Lisaks orelile mängib ta mitut pilli ning on laulnud koorides ja ansamblites.

Kuidas see kõik alguse sai? Tema vanemad olid kooliõpetajad Tartu lähedal vanas mõisamajas asunud Vara koolis, kus oli ka nende korter. Isa märkas väikest Jüri klassis klaverimängu proovimas ja arvas, et poiss võiks minna muusikat õppima. Nii sai Jürist Tartu lastemuusikakooli õpilane, põhipilliks sai akordion, sest klaveriklassi enam ei mahtunud.

Järgmiseks viis tee ta Viljandi kultuurikooli klubitöö erialale, kus kõrvalalaks oli koorijuhtimine ja õpetajaks Viljandi segakoori Koit peadirigent Jaak Moks. Suure koori ees ei olnud Jüril mugav, küll aga meeldis talle laulda. Ta tegi seda nii Viljandi noortekooris kui ka Viljandi linnakapellis ning jõudis lisaks olla ka pillimees restoranis.

Veidi hiljem tuli kantriansambel Pääsupojad, mis tegutses ka Ugala teatri koosseisus. 1987. aastal jõudis seal lavale lavakunstikateedri 13. lennu diplomietendus „Oklahoma“, kus oli bändil kanda muusikaline osa. Pääsupoegadega anti kontserte ja osaleti festivalidel. Jüri mängis akustilist kitarri, akordionit ja veidi ka suupilli.

Veel on Jürile südamelähedane Andide rahvamuusika. Sealse kandi muusikat mängivas bändis Los Est‑Andinos on ta üles astunud rahvapilli tšarangoga.

Tee orelimängu juurde

Hea tuttava Peeter Partsi kutsel sattus Jüri 1984. aasta kevadel koos paari sõbraga Mustlasse, kus Tarvastu kirikus oli õpetajaks Harri Haamer. Noored otsisid vastuseid hulgale kuhjunud küsimustele. Harri Haamer ehk taat, nagu teda kutsuti, kuulas küsimused ilusti ära ja rääkis küsijatega pikalt. Jüri meenutab, et pärast seda külaskäiku toimus noorte elus kannapööre ja neist said kristlased. Tarvastu kirikusse jäi Jüri mitmeks aastaks ka oma esimest organistiametit pidama.

Orelimängu õppis ta alguses ise tasapisi, osales organist Rolf Uusvälja suvekursustel ning võttis eratunde orelipedagoogilt ja organistilt Hugo Lepnurmelt. Hiljem lisandus kolm aastat oreli- ja muusikaõpinguid EELK kirikumuusika koolis.

1987. aastal kandideeris Jüri lauljaks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja osutus valituks. Järgnevad viis aastat olid huvitav aga ka rasked, täis intensiivseid proove, esinemisi ja kontsertreise. Samas tõmbas teda endiselt oreli poole, nii et kui Jüri kirikus vajati 1992. aastal organisti,  lõpetas ta töö lauljana ja asus tööle Jürisse.

Kirikus on Jüri peamine ülesanne orelimäng, kuid suurematel pühadel laulab ta ka väikeses Jüri kogudusekooris, mida juhatab ta abikaasa Anna-Maria. Lisaks laulavad mõlemad Eesti kirikute koorijuhtide ja organistide segakooris KOSK (dirigent Riho Ridbeck).


Kalmistuvahina on olulisim inimeste ära kuulamine

Kaheksa aastat tagasi pakuti Jürile võimalust asuda tööle ka Jüri kalmistuvahina. See amet hõlmab matuste dokumentide vormistamist, andmete kandmist Haudi andmebaasi, samuti kalmistu heakorra eest seismist. Jüri peab kõige olulisemaks inimeste ära kuulamist. Tihti tulevad leinavad lähedased matuseid korraldama, rääkides sinna kõrvale muudki, mis südamel. Jürile meeldib see amet: ühest küljest saab inimesi aidata, teisalt on hea värskes õhus füüsilist tööd teha – koristada, niita, lund lükata. Jüri ütleb, et kalmistu on väga rahulik koht, midagi karta seal ei ole ja ühtegi kummitust ta näinud ei ole.

Lõpetuseks peame plaani korraldada sügise poole kirikus üks kena kontsert. Jüri on rõõmuga valmis andma nii väärikale orelile kui ka iseendale sellise toreda võimaluse. Muusikasõbrad, jääge ootele!

Jüri Vaino on välja andnud ka 4 plaati:

 „Laul nii kui puu” (2002)

„Hingeränd” koos Tõnis Tulbiga (2004) 

„Rännakud kitarriga” koos kitarrist Aldo Järvega (2009)

„Kahe vaikuse vahel” – Juhan Liivi juubeliaasta puhul valminud autoriplaat luuletaja tekstidele (2014)

Jüri Vaino Jüri kiriku orelil musitseerimas. Fotod: Ruth Roht