Jüri raamatukogus saab näha Wiiralti usuteemalisi illustratsioone

Jüri raamatukogus ripub üleval Eduard Wiiralti gravüüride rändnäitus „Enne põrgut“. Näitus avati 20. märtsil ja jääb vaadatavaks kuni mai alguseni. 

Need gravüürid pole seal juhuslikult ilu pärast, vaid nad on osa meie valla loost. See on suhteliselt vähe tuntud tõik, kuid enne „Põrgut“ jõudis kunstnik Eduard Wiiralt panna piltidesse Piibli. Peale naasmist õppereisilt Dresdenist võttis ta ette Eesti usuteaduse rajaja, tollase Jüri pastori Eduard Tennmanni „Usuteaduse lugemiku“ illustreerimise. Teadaolevalt viibis Wiiralt tööde tegemise ajal ka Jüri pastoraadis. Veelgi vähem tuntud on teine tõik, et Wiiralti ema oli pärit Aruvalla külast, mistõttu võib gravüür Vaida kaskedest kujutada hoopis Aruvalla kaski.

„Minu jaoks oli see väga meeldiv üllatus, et Eesti usuteaduse rajaja on olnud Jüri kirikus õpetaja  ning Wiiralt on illustreerinud tema raamatu,“ lausub näituse idee autor, Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru. Kunstiteadlane Mai Levin lisab, et Eestis ei leidu õieti teist kunstnikku, kes oleks tegelenud piibliteemadega nii palju.

Levin lausub teoste taustaks: „ Wiiralt tegeles nendega  pärast Dresdenit, aastatel 1923-25. Sel ajal illustreeris ta üldse väga palju, kujundas luulekogusid ning raamatuid. Tennmanni raamatuga tegeles ta eriti palju ja mitte ainult Piibli ainetel, vaid tegi ka tema moraliseerivatele juttudele olustikupilte.“ 

„Ma tooksin välja, et Wiiralt kujutas sel  loomeperioodil teemasid, mis on rahvusvahelised ja üle kogu maailma mõistetavad. Ka sõnadeta, sest neid on tuhandeid kordi illustreeritud sajandite jooksul ja ka Wiiralti töödes on see mõistetavus olemas,“ ütleb Jüri pastor Tanel Ots.  Kirikuõpetaja toob välja ka huvitava kokkusattumuse: „Kui Jüris tõlgiti eesti keelde esimene Piibel, hakkasid ka eestlasi samad lood mõjutama mis lääneeurooplasi ja Wiiraltigi piibligravüürid on Jüriga seotud.“  Ta lisab, et eri ajastutel on samu stseene kujutatud väga erinevalt, mõjutatuna kunstnike kaasajast ning fantaasiast, mitte ajalooteadusest, täpsemalt arheoloogiast.

Hetkel panevad kultuurikeskus ja valla koolid ning raamatukogud paika, mis järjekorras näitus kuhu jõuab. Kuid sellega lugu ei lõppe. Tänavu on Wiiralti 119. sünniaastapäev. Järgmisel aastal langevad kokku Eesti Vabariik 100 ning Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäev. „Mul on juba riigikirjanik Jan Kausi, lavastaja Hendrik Toompere juuniori ning kunstnik Ervin Õunapuuga räägitud, et teeme sel teemal järgmiseks aastaks ka näidendi valmis,“ kergitab Toomas Aru saladusekatet suurtelt plaanidelt, mis hakkavad peagi juhtuma. Ta lisab, et teatrietenduse tekst ilmub Wiiralt 120. sünniaastapäevaks eraldi raamatuna ning Rae valla kõige esimene oma suvelavastusest tuleb täisprofessionaalne teatrietendus vabas õhus. Ilmselt kusagil pastoraadi kandis.

 

Mart Niineste

kogukonnatöö spetsialist

Fotogalerii näituse avamiselt/ Rae Sõnumid