Jan Pillav – Rae Noortekeskuse juhataja

Rae valla noorte elu on selle aasta alguses muutunud palju aktiivsemaks ja neil on võimalus omavalitsuse tegemistes varasemast rohkem kaasa lüüa. Mõni aeg tagasi tuli esmakordselt kokku noortevolikogu. Märtsis asus Rae Noortekeskuse juhatajana tööle Jan Pillav, kelle hallata on neli üksust. Noored on hästi võtnud omaks Jüris ja Lagedil tegutsevad keskused. Aprilli lõpus avati Järveküla noortekeskus Spot of Tallinna majas ja aprilli lõpus tegi Vaida põhikooli ruumides uksed lahti sealne üksus. Järveküla noortekeskuse juhiks sai Brey Velberk, Vaidas hakkab toimetama Merle Trestip.

Pillav peab õigeks töökorraldust, kus Rae valla noortekeskuste puhul toimub tsentraalne juhtimine. Vastasel juhul ei pruugi noortekeskuste töötajatel olla aimu valla teises otsas toimuvate tegemiste kohta. „Olen ühenduslüliks noorsootöötajate vahel, tahan neid toetada ja olla abiks ühisürituste korraldamisel. Vajadusel võin ka haigestunud töötajat asendada,“ täiendab Pillav.

Lagedi noortekeskus saab uued ruumid

Pillavi esimene töökuu möödus peamiselt ametisse sisse elades ja Järveküla noortekeskuse ruumi sisustades. Suve jooksul soovib ta saada ülevaate noorte vajadustest ja ootustest, et selle põhjal neile huvipakkuvaid tegevusi pakkuda. Uurin, miks lisaks arvukatele huviringidele on üldse noortekeskust vaja.

„Huviringid toimuvad kindlatel aegadel ja seal toimub suunatud tegevus. Noortekeskust võib pidada kokkusaamiskohaks, kuhu võib tulla endale sobival ajal ja teha endale sobivaid asju: pidada koosolekuid, mängida videomänge, piljardit ja lauamänge,“ vastab Pillav. „Lapsevanemad ei pea kartma, et nende võsuke saab noortekeskuses mitu tundi järjest segamatult televiisori taga istuda. Noortekeskuste töötajad hoolitsevad selle eest, et tegevus oleks mitmekesine ja erinevate vanusegruppide esindajad suhtleksid omavahel.“

Noortekeskuste, kuhu on ametlikult oodatud 7–26aastased inimesed, töö ei piirdu ainult asutusele eraldatud ruumidega. Näiteks Jüris saab vajadusel kasutada kooli ruume ning suvel toimuvad laagrid ja töökamad noored saavad end proovile panna Õpilasmaleva tegemistes. Tööpuuduse üle Rae vallas Pillav kindlasti kurta ei saa, sest järgmisel aastal saab Lagedi noortekeskus uued ruumid.

„Noorsootöö on selline valdkond, et kui see sulle meeldib ja sobib, siis naljalt midagi muud teha ei taha,“ selgitab Pillav. „Kohe, kui kuulsin, et Rae vald otsib noortekeskuse juhatajat, panin avalduse teele. See tundus mulle õige kutsumus ja huvitav väljakutse.“

Kogemus mastaapsest USA suvelaagrist

Pillavi sõnul saab noorsootöötaja tööle hinnangu anda aastate pärast, kui lastest on sirgunud täiskasvanud inimesed. Sauelt pärit Pillav puutus esimest korda noorsootööga kokku Tallinna Avatud Noortekeskuses. Enne seda õppis ta toona Viljandi Kultuurikolledži nime kandnud õppeasutuses huvijuht loovtegevuse õpetaja erialal, kuid see tee jäi tal pooleli.

„Tegin kaasa bändis, millel oli mänedžment ja mis oli seotud plaadilepinguga. Noor ja uljas Jan pandi ultimaatumi ette ning tuli teha valik – õppida või mängida pilli. Kaht asja siduda polnud võimalik, sest meil oli palju kontserte. Raha teenisime täpselt nii palju, et sai hinge sees hoida. Kuid tagantjärele ma kindlasti ei kahetse seda otsust. Elu ongi üks suur valikute jada. Inimene on rumal siis, kui ta õppimise lõpetab. Õpinguid saab jätkata ükskõik millal. Vanus on ainult number,“ arutleb Pillav. 33aastasel mehel on kavas enesetäiendamist jätkata, talle pakub huvi noorsootöö eriala Tallinna Ülikoolis.

Pillavil on end rakendanud ka välismaal. Üheks suveks põikas Pillav kogemusi hankima Ameerika Ühendriikidesse, kus ta tegutses Bostoni lähedal asuvas Chesteri linnas laagrikasvatajana. „Olin Californias elavatele sõpradele lubanud, et lähen neile külla ning mul õnnestus ühendada meeldiv kasulikuga. See kogemus andis mulle palju,“ kinnitab Pillav. „Noortefilmidest mällu sööbinud pilt tohutust territooriumist, suurest hulgast lastest, paljudest õpetajatest ja kümnetest majadest osutus kohapeal tõeks. Olen Eestis sama tööd teinud populaarsetes laagrites Pivarootsis ja Kloogal, kuid nii mastaapset projekti siinmail pole. Suve jooksul käis erinevatest laagritest läbi tuhatkond last.“

Laagrile eelnenud koolitusel pöörati palju tähelepanu USA laste ülekaalulisusele, kuid kohapeale jõudes polnud avanenud pilt sugugi nii hull. „See, et sealsed lapsed olid tervisliku eluviisiga hästi kursis, valmistas mulle positiivse üllatuse. Üldiselt on nii Ameerika kui ka Eesti noored oma mõtteviisi ja sisemiste heitlustega küllaltki sarnased,“ ütleb Pillav.

Eestisse naastes asus Pillav 2010. aastal töötama värskelt avatud Saue noortekeskuses. „See oli hea võimalus oma kodukohale midagi tagasi anda,“ märgib ta. „Minu hallata oli suur kahekorruseline hoone. Ühest tühjana seisnud toast tegime bändiruumi ja projektipõhise rahastuse toel soetasime ka tehnika. See tegutseb siiamaani. Esile tõstan ka videomängude võistluste korraldamist. See kujunes väga populaarseks – tipp-perioodil oli osalejaid sadades.“

Teeb kaasa kahes bändis

Kolm eelmist aastat teostas Pillav end videomängude valdkonnas, esmalt müügikonsultandina Euronicsis ja seejärel ostujuhina GameLabis. Eesti turul domineerivad Minecraft ning jalg- ja korvpallimängud. Niinimetatud tapmismängude osakaal jääb Pillavi hinnangul tagasihoidlikuks. Samas käib Eesti videomängude valdkonnas võrreldes muu maailmaga teist jalga. „Paljude globaalselt populaarsete mängude müüginumbrid on Eestis väikesed. Lisaks on Eesti PlayStationi maa, Nintendo ei lähe siinsetele inimestele peale,“ võrdleb Pillav.

Pillavi suureks armastuseks on muusika, millega ta on varajasest lapsepõlvest saadik tegelenud. Saue Muusikakooli lõpetanud Pillav on erinevates muusikalistes kollektiivides kaasa lüües esinenud mitmetel kontsertidel ja teeb seda tänapäevalgi. End peab ta siiski professionaalse suhtumisega amatööriks. Rahateenimise eesmärgil pole Pillav kunagi pilli kätte võtnud. Praegu lööb ta trummarina aktiivselt kaasa ansamblis The Sinclair Sinclair ja räpipundis Hanf Kung. Aeg-ajalt tuleb ette spontaanseid ülesastumisi spontaansetes koosseisudes. Oma kogemusi kavatseb ta edasi anda ka Rae valla noortele.

Andres Kalvik

Foto: erakogu

KOMMENTAAR

Kädi Kuhlap

Rae vallavalitsuse noorsootöö spetsialist

Jan osutus Rae Noortekeskuse juhataja ametikohale valituks, sest ta paistis kohe teiste kandidaatide seast silma. Jan omab varasemat töökogemust erinevates noortekeskustes. Lisaks on Jan õppinud huvijuhiks ja ta on oma erialalt spetsialiseerunud kultuurikorraldusele.

Janil on mitu huvitatavat hobi ja oskust. Ta on vabakutseline videomängude arvustaja, oskab mängida trumme, on muusikakoolis õppinud klaverit ning kuulub erinevatesse muusikalistesse koosseisudesse. Lisaks näeb Jan väga omanäoline ja noortepärane välja!

Meie meelest asub Jani süda õiges kohas ja tema prioriteedid on paigas. Jani meelest on noortekeskusel äärmiselt oluline roll noore kujunemisel. Seetõttu leidis Rae vallavalitsus, et tegemist on väga õige valikuga. Jani varasem töökogemus ostujuhi ametis toetab kindlasti noortekeskuse juhiks olemist. 

Foto: Rae Sõnumid

Energiast pakatav meeskond: Rae Noortekeskuse värskelt ametisse asunud juht (vasakult) Jan Pillav koos Liise Saluga Lagedi noortekeskusest, Agne Kokka ja Indrek Paasiga Jüri noortekeskusest ning Brey Velberkiga Järveküla piirkonna noortekeskusest. Meeskonnast on puudu Merle Trestip Vaida noortekeskusest.