Ettevõtjad ja Rae vald otsivad ühiselt lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks

21. septembril kohtusid Rae Ettevõtete Liidu (RAEEL) ja Rae vallavalitsuse esindajad järjekordsel ümarlaual, et arutada ettevõtjate jaoks olulisi küsimusi ja leida võimalusi koostöö tõhustamiseks. Fookuses olid planeeringute ja lubade menetlemine, ettevõtluspiirkondade taristu ja transpordiühendused, infovahetus ja elanikkonnakaitse.

Üheks põhjalikumalt käsitletud teemaks kujunes planeeringute ja lubade menetlemine. Ettevõtjatele on oluline, et menetluste käik oleks läbipaistev ja oleks selgelt arusaadav, millises etapis protsess on, millised tegevused on pooleli ja millal võib oodata järgmisi samme.

Vallavalitsuse esindajad andsid ülevaate viimastel kuudel tehtud ja kavandatavatest töökorralduslikest muudatustest. Vallavanem Gerli Lehe sõnul kaardistatakse praegu vallavalitsuse tööprotsesse: vaadatakse üle, kuidas ülesanded liiguvad, kes mille eest vastutab ja kus tekib tarbetuid viivitusi. „Eesmärk on kujundada selgem töökorraldus, et otsused sünniksid sujuvamalt ja inimesed saaksid vallalt kiiremini vastused,“ ütles Lehe. Ümarlaual tõdeti, et sisuliste muudatuste elluviimine võtab aega, kuid protsessidega on vaja süsteemselt edasi liikuda.

„Ettevõtjate jaoks on oluline eelkõige selgus ja prognoositavus. Kui teame, millises etapis menetlus on ja millised on järgmised sammud, saavad ka ettevõtted oma investeeringuid ja tegevusi paremini planeerida. Meie eesmärk on koos vallaga leida praktilised lahendused, mis aitavad protsesse sujuvamaks muuta,“ sõnas RAEELi juhatuse esimees Janar Muttik.

Ühe võimaliku sammuna arutati, et vald ja ettevõtjate esindajad võiksid menetlusprotsessi ühiselt läbi vaadata ja leppida kokku selgema menetlusloogika. Ettevõtjatel ja arendajatel on vallale väärtuslikku infot näiteks selle kohta, kuhu on tulevikus vaja teid, kõnniteid ja muud taristut.

„Valla jaoks on ettevõtjate sisend väga oluline. Koostöö peab toimima mõlemas suunas – vald saab oma protsesse parandada, kuid samal ajal vajame ettevõtjatelt infot nende tegelike vajaduste ja piirkondade arengu kohta. Soovime ettevõtetega rohkem vahetult suhelda ja ka kohapeal nende tegevusega tutvuda,“ ütles Gerli Lehe.

Taristu arendamine vajab koostööd

Teise olulise teemana arutati ettevõtluspiirkondade teede ja muu taristu olukorda. Ettevõtjad tõid välja piirkondi, kus teede seisukord vajab parandamist ja kus olemasoleva taristu kitsaskohad mõjutavad igapäevast tegevust.

Arutelu keskendus sellele, kuidas vald ja ettevõtjad saaksid ettevõtlustegevuse jaoks mõeldud taristu seisukorra parendamiseks ja turvalisemaks muutmiseks senisest paremini koostööd teha. Vald jagas ettevõtjatele infot selle kohta, millistes piirkondades on kõige suurem vajadus kõnniteede ja teiste ühenduste järele. Ühtlasi arutati ettevõtluse tarbeks oluliste teede rekonstrueerimiseks ja turvalisemaks muutmiseks ühise rahastamise võimalusi. Kohtumisel lepiti kokku, et vald annab RAEELile ülevaate kõige probleemsemate teede orienteeruvatest rekonstrueerimismaksumustest, misjärel alustab RAEEL piirkonnas taristut kasutavate ettevõtjatega konsultatsioone kaasrahastuse leidmiseks.

Jätkuvalt oluline on inimeste liikumine Rae valla ja naaberomavalitsuste vahel. Ettevõtjate seisukohalt mõjutavad head transpordiühendused otseselt seda, kui lihtsalt töötajad töökohtadele pääsevad. Seetõttu vajavad edaspidi terviklikumat käsitlemist nii peamised transpordikoridorid kui ka naabervaldade areng ja vajadused.

Ettevõtjate ja valla vaheline suhtlus peab olema kahepoolne

RAEELi eesmärk on olla toimiv ühenduslüli kohalike ettevõtete ja vallavalitsuse vahel, et ettevõtlust puudutav info liiguks kiiresti mõlemas suunas.

Ühe praktilise sammuna soovib vald tihendada ka vahetut kontakti kohalike ettevõtetega. Ettevõtete külastamine võimaldaks vallal tutvuda nende tegevuse, arenguplaanide ning igapäevaste probleemidega. Samal ajal saavad ettevõtjad anda varakult sisendit küsimustes, mis puudutavad piirkondade edasist arengut.

Tähelepanu all ka elanikkonnakaitse

Olulise tulevikuteemana käsitleti elanikkonnakaitset ja ettevõtete valmisolekut kriisiolukordadeks. Arutati, kuivõrd on ettevõtetes läbi mõeldud tegutsemine võimaliku kriisi korral ja milliseid võimalusi võiksid ettevõtted vajadusel elanikkonnale kaitse pakkumiseks luua.

Teema vajab veel põhjalikku kaardistamist ning vald ja ettevõtjad soovivad sellega ühiselt edasi töötada. Eesmärk on saada parem ülevaade ettevõtete valmisolekust ja võimalustest ning sellest, milliseid samme oleks tulevikus vaja astuda.

Ümarlaualt jäi kõlama: toimiv koostöö eeldab regulaarset kahepoolset suhtlust. Ettevõtjad saavad anda vallale väärtuslikku infot oma vajaduste ja arenguplaanide kohta ja vald omalt poolt muuta ettevõtlust puudutavad protsessid ja info selgemaks. Järgmine samm on liikuda probleemide kaardistamiselt järjest enam konkreetsete kokkulepete ja lahendusteni.

RAEELi ja vallavalitsuse ümarlaud. Foto: RAEEL