Elutööpreemia laureaat Ivi Mägi: töö erivajadustega lastega on raske, aga annab õpetajale väga palju tagasi

Rae valla haridustöötajate tunnustamisel pälvis elutööpreemia Taaramäe lasteaia õpetaja Ivi Mägi, kelle südameasjaks on erivajadustega laste arengu toetamine ja nende kaasamine juba lasteaia tasandil. Tema sügav huvi eripedagoogika vastu ning soov pidevalt areneda toovad hästi esile elukestva õppe tõelise väärtuse. Ivi Mägi on algatanud ja korraldanud lapsevanematele ümarlaudu, pedagoogidele mõeldud õppetegevusi ning nõustanud ka kolleege teistest lasteaedadest. Rae Sõnumitel oli hea meel vestelda laureaadiga, et uurida selle töö rõõme ja väljakutseid ning saada teada, mis on hoidnud teda nii kaua oma töö juures.

Kui kaua olete töötanud lasteaiaõpetajana?

Olen lasteaias töötanud terve elu. Vahva on mõelda, et minu esimesed lapsed lasteaiast on tänaseks 54-aastased, kui nendega tööd alustasin olid nad seitse saamas ja lasteaeda lõpetamas.

Õppisin lasteaiakasvatajaks ja minu esimene töökoht oli Tallinnas. Sealne kollektiiv võttis mind hästi vastu ja andis tõuke ning motivatsiooni seda tööd teha.  Kui sündis tütar, ei tundunud linnakeskkond hea lapsele kasvamiseks. Kuulsin, et Jüris avati uus lasteaed ja seal on võimalus ka elamispind saada. Tollal ei teadnud ma Jürist suurt midagi, kuid tulin siiski ühel ilusal kevadpäeval seda kohta vaatama – see oli maikuus, 1989. Olin lummatud kaunist ümbrusest ja uuest lasteaia majast ning otsustasin, et tahan seal tööle asuda. Nii saigi minust tookordse nimega Jüri 2. lasteaia kasvataja. 1999. aastal sai lasteaed nimeks Taaramäe ja kasvatajatest said õpetajad. Kunagi alustasime 6 rühmaga, tänaseks on lasteaed kasvanud 9-rühmaliseks, samuti on siin hooldusõppeklass.

Mis on Teid selle töö juures kõige enam köitnud?

Lapsed ja see emotsioon, mis ma lastega töötades saan – nad on nii siirad, sära nende silmis, kui nad midagi uut selgeks saavad. Ma ei ole kokku arvutanud, kui palju on mul nende aastate jooksul lapsi lasteaias olnud: kindlasti sadu. Enamik neist on mul meeles. Päris lõbus on olnud, kui näiteks Jüri vahel on mõni endine laps vastu tulnud ja küsinud, kuidas Sa mind tead. Kui ütlen, et sa oled Peeter ja sinu õde on Mari ja te elasite selles majas teisel korrusel, siis on küsijal üllatus ikka suur olnud.

Mulle on ikka meeldinud krutskitega poisid – nende koostööle ja toimima saamine nõuab alati millegi välja mõtlemist, teistmoodi lähenemist ja see on väga põnev. 

Kuidas sai Teist erivajadustega laste õpetaja?

Aastaid tagasi nägime tavarühmas, et on lapsi, kes vajavad teistsugust lähenemist ja tuge. 2014 loodi Taaramäe lasteaeda tasandusrühm eelkõige kõneravi vajavatele, aga ka käitumisraskustega lastele.  2015 avati sellele lisaks ka pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm, peamiselt autismispektri häiretega lastele. Õpetajaks sai noor tegevusteraapiat õppinud õpetaja, kes kaasas ka mind oma meeskonda. Algul tundus mulle see väga suure väljakutsena, ei olnud endas kindel, kas saan hakkama, kuna puudus vastav ettevalmistus. Erinevatel täienduskoolitustel käies sain juurde julgust ja alustasingi tööd eriliste lastega.

Erivajadusega lapsed on nii siirad ja samas nii otsekohesed. Nende lood ja koos saavutatud edusammud teevad südame soojaks: kui alguses rühma tulnud kõneta laps hakkab lõpuks rääkima või kui tekib side lapsega, kellega algul ei saanud ega saanud kontakti… 

Millised on olnud suurimad väljakutsed Teie töös?

Kõrvalt vaadates võib tunduda, et töö on väga lihtne, kuna meie rühmas on vaid loetud arv lapsi, hetkel neli. Kõrvalseisjad ei kujuta päriselt ette, mida tähendab töö nende eriliste lastega. 

Vanemate hulgas kohtab eelarvamust ja hirmu, mistõttu nad ei julge tihti alguses last meile tuua. Kui aga laps ikkagi tuleb ja vanemad teevad koostööd, on võimalus jõuda suurepäraste tulemusteni. Suur osa tööst ongi töö vanematega – nendeni jõudmine, et ühiselt saame raskustest üle kasvõi lapse esmase toimetulekuni, mis on tema edasist elu silmas pidades väga tähtis.

Samas on ka ülioluline meeskonna koostöö, rasketel hetkedel üksteist toetada, motiveerida, julgustada. Naer ja nali, laste rõõmsad näod ja vanemate rahulolev pilk annab jõudu edasi minna. Tore on laste arengut jälgida ja näha, kuhu nad edasi jõuavad.

Millist nõu annaksite alles alustavatele noortele lasteaiaõpetajatele?

Olen seda meelt, et sellise töö tegemiseks on olulised varasemad kogemused ehk noor koolist tulnud spetsialist peaks alustama lasteaias tavalastega. Töö erivajadusega lastega nõuab kannatlikkust, sisemist rahu ja suurt tahet. Loomulikult on oluline empaatiavõime. Need lapsed on keerulised, aga samas nii toredad, ja ühise tööga saavutatud edusammud on parim preemia õpetajale. 

Kahjuks tuleb uusi eripedagooge rühmatööle väga vähe, käivad küll praktikal,  aga nähtu ja kogetu tihti hirmutab, hiljem otsustavad mujale tööle minna.

Elutööpreemia on tunnustus pika ja pühendunud töö eest. Mida see teie jaoks tähendab?

Elutööpreemia tuli paraja ehmatusena ja tekitas kõigepealt küsimuse, miks küll?! Nii vara, mul on veel tahtmist ja jõudu jätkata. Ümberringi aga kõik kinnitasid, et olen selle ära teeninud ja see ei tähenda automaatselt koju jäämist. Mõtlen ikka, et ma ei ole ju teinud midagi erilist – ainult südamega oma igapäevatööd.

Ivi Mägi lastega rühmas. Foto: erakogu