ATH-laste vanemad on oodatud tugigrupi kogunemistele

Rae vallas tegutseb sellest sügisest taas aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste vanematele mõeldud tugigrupp. Osalemiseks ei pea lapsel olema ATH-diagnoosi – piisab lapsevanema soovist kohale tulla. Samuti ei pea osalema järjest kõigil kohtumistel, vaid igaüks saab valida enda jaoks olulisemad teemad ja sobivad kuupäevad. Tugigrupis saab jagada kogemusi, otsida lahendusi igapäevastele muredele ning leida kinnitust, et oma väljakutsetega ei pea üksi toime tulema. Rae valla kogukonnapsühholoogi Kadri Jürgensoni juhitud tugigrupp on leidnud varasematel aastatel sooja vastuvõtu ja osalejate tagasiside on olnud positiivne.

ATH-lapse kasvatamine võib kaasa tuua erinevaid väljakutseid

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib avalduda erinevalt. Mõnel lapsel on keeruline paigal püsida, oma impulsse kontrollida või tegutsemist pidurdada. Teisel võib peamiseks raskuseks olla tähelepanu hoidmine, ülesannete lõpuleviimine ja igapäevaste kohustuste meelespidamine. Paljudel esineb mõlemat tüüpi raskusi.

ATH-ga lapse käitumist ei saa automaatselt tõlgendada tahtliku pahanduse või soovimatusena koostööd teha. Ka laps ise võib kogeda pettumust, kui tal ei õnnestu keskenduda, oma käitumist juhtida või teiste ootustele vastata. Seetõttu võib ATH-lapse kasvatamine vanematele kaasa tuua mitmesuguseid väljakutseid. Olukorrad, mis teistele peredele tunduvad tavapärased, võivad ATH-lapse ja tema lähedaste jaoks nõuda rohkem kannatlikkust, järjepidevust ja teadlikke valikuid. Sellepärast ongi väga oluline, et vanematel oleks võimalus rääkida inimestega, kes mõistavad nende igapäevaelu ka pikema selgituseta.

Toetatud vanem suudab paremini toetada ka oma last

Tugigrupi üks suurimaid väärtusi ongi teadmine, et ma ei ole oma murega üksi. Teiste vanemate lugusid kuulates võib selguda, et mõni tuttav probleem ei puuduta ainult ühte perekonda. Mõnikord pakub lohutust arusaam, et enda olukord polegi nii keeruline, kui esialgu tundus. Teinekord annab lootust teise pere kogemus, mis näitab, et sobivate lahenduste leidmisel võib olukord aja jooksul paraneda. Ühised arutelud aitavad mõista, et keerulistes olukordades pole alati ühte kindlat lahendust. Teiste kogemustest võib leida praktilisi võtteid, mida kodus katsetada, aga ka julgust küsida abi siis, kui senised lahendused enam ei toimi.

Tugigrupis ei saa ainult nõuandeid ja praktilisi soovitusi, vaid seal on võimalus ka jagada oma tundeid ning rääkida nii keerulistest hetkedest kui ka väikestest õnnestumistest. Teiste vanemate kogemused võivad anda uusi ideid, julgust proovida teistsuguseid lähenemisi ning kinnitust, et ka keeruliste olukordadega on võimalik sammhaaval paremini toime tulla.

Vanema toetamine aitab tugevdada kogu pere heaolu. Mõnikord piisab teadmisest, et keegi mõistab sinu olukorda, et leida endas uut jõudu ja enesekindlust. Toetatud vanem suudab paremini toetada ka oma last.

ATH-laste vanemate tugigrupi kohtumised

• 25.11 Energiline ja tundlik ATH-laps. Kuidas mõista lapse käitumist ja toetada ennast vanemana?

• 20.01 Lasteaiaealine ATH-laps. Mäng, kontakt ja täiskasvanu roll lapse tunnete reguleerimisel

• 03.03 Kooliealine ATH-laps. Õppimine, motivatsioon ja eneseusk

• 21.04 Lapse ja vanema tugevad tunded. Piiride hoidmine, probleemide ennetamine ja lahendamine

Koht: Võsukese lasteaed (Laste tn 5, Jüri).
Aeg: kell 18.00–20.00

Grupi juhendaja: psühholoog Kadri Jürgenson
Registreerumine: kadri.jurgenson@raesotsiaalkeskus.ee

Foto on illustreeriv. Foto: pexels.com