Võõrnälkjaid saab viia spetsiaalsesse kogumiskonteinerisse Järvekülas, Jüris ja Rae külas

Võõrnälkjaid, s.o Hispaania teetigusid ja mustpeanälkjaid saab nüüdsest viia ka Järveküla jäätmepunkti aia taga (Turu tee 25) asuvasse kogumiskonteinerisse. Varem juba oli võimalus panna neid konteinerisse Jüri jäätmejaama aia taga (Traavi tn 5) ja Rae külas Tulbi tee 32 asuval mänguväljakul.

NB! Kogumiskonteinerisse tuleb võõrnälkjad panna kindlasti kas suletud kilekotis või purgis. Teisi jäätmeid konteinerisse panna ei tohi.

Kes on võõrnälkjad?

Hoogustunud taimekaubanduse tõttu on Eestisse jõudnud võõrliike, kes ohustavad kohalikke taimi ja loomi ning on tülikateks kahjuriteks aiapidajatele. Nii on end sisse seadnud ka võõrnälkjad, kellest suurimaks ohuks on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas.

Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad.

Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7–15 cm. Keha värvus võib olla tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.

Hispaania teeteo munad on sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.

Hispaania teetigu toitub mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval.

Mustpeanälkjad on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna umbes 4,5–5,5 cm. Kehavärvus on hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum.

Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.

Mantlikilbi tagaserv on enamikul isenditest hele hallikaskollane kuni hallikasvalge ja eristub tumedamast esiosast ja tagakehast.

Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.

Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.

Mida teha, kui aias on Hispaania teeteod või mustpeanälkjad?

Täiskasvanud nälkjaid tuleb pidevalt kokku korjata, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune. Seejärel saab nälkjad hävitada või viia eelpool viidatud konteineritesse.

NB! Ole kindel, et hävitad võõrliiki. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike!

Rohkem infot leiad keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/voornalkjad.

Allikas: keskkonnaamet

Foto: Võõrnälkjate konteiner Järvekülas. Foto: Ege Kibuspuu