Kas sinu maal kasvab ohtlik karuputk?

Võõr-karuputkede tõrjet on Eestis edukalt tehtud enam kui 800 hektaril. Siiski ei suuda ainult keskkonnaameti tõrjetöö kogu probleemi lahendada, võtmetähtsusega on maaomanike panus.

Jätkuvalt leidub võõr-karuputkede kasvualasid, mida tuleb jälgida ning taimede ilmumisel neid tõrjuda. Samuti avastatakse igal aastal uusi kasvukohti. Ka sel aastal korraldab keskkonnaamet riiklikku karuputke tõrjet, kuid teeb samal ajal ettevalmistusi, et kolme aasta jooksul anda putke tõrjumise juhtroll üle maaomanikele. Sel aastal saavad maaomanikud keskkonnaametilt teavituse registreeritud võõr-karuputke kasvukoha kohta.

Miks on maaomanike roll suurenemas?

Et võõrliikide tõrjumine oleks edukas, peab lisaks riigi tegevusele suurenema ka maaomanike huvi ja vastutus. Nii nagu maaomanik hoiab oma maad jäätmetest ja reostusest puhtana, peaks ta hoolitsema ka selle eest, et seal ei vohaks meie loodust ohustavad võõrliigid.

Tahes-tahtmata lisandub aastatega probleemseid võõrliike. Nendega võitlemiseks kuluv töömaht kasvab ja riik üksinda ei jõua seda võitlust pidada, vaja on kõigi panust.

Miks on vaja karuputke tõrjuda?

Sosnovski ja hiid-karuputk on Eestis keelatud võõrliikide nimekirjas. Neid ei tohi kasvatada ega lasta levida. Mõlemad liigid võtavad edukalt üle looduslikud alad. Lisaks on nende taimede mahl ohtlik, kuna võib koostoimes päikesega põhjustada nahakahjustusi – punetust, ville ja isegi haavandeid. Eriti tundlikud on lapsed.

Millest alustada?

Kõigepealt tasub üle vaadata, kas kinnistul on registreeritud võõr-karuputke kasvukoht. Keskkonnaameti kodulehelt karuputke alajaotusest leiab kaardi, kuhu on kantud teadaolevad kasvukohad, ning juhised võõr-karuputke äratundmiseks. Soovitav on seejärel kohapeal oma maa üle vaadata, sest võõr-karuputked võivad levida ka ootamatutesse paikadesse.

Kuidas maaomanik saab panustada?

Käesoleval aastal korraldab tõrjetöid keskkonnaamet. Järgmisel aastal läheb maaomanikele üle nende kolooniate tõrje, mis on peaaegu hävinud või mida on lihtsam tõrjuda. 2027. aastal lisanduvad maaomanike tõrjutavate alade hulka keskmise raskusastmega kolooniad ning 2028. aastast on kõigi kolooniate tõrje vastutus maaomanikel.

Tõrjumine ei ole ohtlik, kui teha seda ajal, mil taimed on väikesed ning kaitsta oma nahka taimemahlaga kokkupuutumise eest. Kõige tõhusam viis on taimede väljakaevamine ja hävitamine. Umbrohutõrjevahenditega tõrjumisel on soovitatav kasutada spetsialisti teenust. Kuidas teha tõrjet või tõrjeteenust tellida, saab täpsemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt karuputke alajaotusest.

Kuna üks taim võib toota kümneid tuhandeid seemneid, mis püsivad kaua mullas idanemisvõimelisena, sõltub tõrje edukus järjepidevusest. Ka siis, kui ühtegi taime enam ei tärka, on vaja koloonial mitu aastat silma peal hoida.

Kuidas hoida ära karuputke sattumist oma maale?

Kui kinnistu asub võõr-karuputkede leviku piirkonnas, hoia oma maal eriti hoolsalt silm peal. Esimesi taimi märgates tõrju need kohe ära.

Kui tellid oma maale mulda või taimmaterjali, veendu eelnevalt, et päritolukohas ei ole võõr-karuputke kasvukohta.

Võõr-karuputke kasvukohas tegutsedes või töötades puhasta pärast saapad, tööriistad ja masinad, et vältida seemnete edasilevikut.

Teavita ja tee koostööd – anna avastatud karuputke kasvukohast teada karuputk@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet pakub tuge

Keskkonnaamet teavitab maaomanikke, kelle maal on registreeritud võõrkaruputk, riigiportaali eesti.ee kaudu. Selleks, et oma @eesti.ee aadressile tulevad teated kindlasti kätte saada, soovitame kontrollida, kas see on suunatud igapäevasele isiklikule e-posti aadressile. Kirju näeb ka riigiportaali eesti.ee postkasti sisenedes. Infot ja juhiseid võõrkaruputkede ohjamiseks leiab keskkonnaameti kodulehelt, vajadusel aitavad nõuga spetsialistid. Riik jätkab ka edaspidi tõrje korraldamist riigimaal.