Rae Gümnaasium - uus ajastu Rae valla hariduselus

Esimene keskkool meie vallas alustas tööd 1980. aastal Jüri Keskkooli nime all ja oli klassikaline 12 klassiga keskkool. 1995. aastast kannab see Jüri Gümnaasiumi nime ja siin kõneleja on selle uhke vilistlane. Selline 12-klassiline, tänases mõistes „torukool“, on pakkunud eeskätt Rae noortele, aga ka naabervaldade õpilastele, aastaid väga head haridust.

Rae vald on tuntud oma lasterikkuse poolest ja lisaks lasteaiakohtadele on meil pidevalt juurde vaja ka koolikohti. Selleks valmis 2014. aasta detsembris Jüri Gümnaasiumi laiendus, kus gümnaasium sai põhikoolist eraldi 288 õppekohaga majaosa. Tänaseks on maja aga nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile kitsaks jäänud. Novembri algusest käibki Jüri aleviku südames vilgas ehitustegevus. Koos riigiga ehitame Jürisse 540-kohalist Rae Gümnaasiumit ja spordihoonet, millest viimase ehitust rahastab 100% Rae vald. Uue kooli avame 1. septembril 2024, ning seni on piisav hulk gümnaasiumikohti tagatud Jüri Gümnaasiumis.

Eesmärk on pakkuda meie noortele parimat haridust. Kuna tegu on riigigümnaasiumiga, siis asukohavalikul on arvestatud ka naabervaldade noortega ja on positiivne, et meie noored ei pea hakkama sõitma näiteks Tallinna, Kiili, Saku või Anija valda, vaid Jürist saab keskus, kuhu tullakse kokku. Gümnaasiumi puhul ei ole kindlasti selle lähedus kodule ka esmane prioriteet, pigem selle sisu. Samuti on gümnaasiuminoor võimeline edukalt 10–12 km ühistranspordi või rattaga mööda turvalist kergliiklusteed liikuma, sõidetakse rollerite ja tõuksidega ning harvad pole ka olukorrad, kus abituriendid käivad koolis oma esimese autoga.

Riigi poolt on eesmärgiks seatud 60% põhikooli lõpetajate haridustee jätkamine üldhariduskoolis ja 40% kutseõppes. Rae vallas valib põhikooli lõpetajatest edasi õppimiseks gümnaasiumi u 65–70%, ning nendest omakorda ligi 55–60% jätkab gümnaasiumiõpinguid Rae vallas. Muude valikute põhjuseks ei ole gümnaasiumikohtade puudus meil, vaid alternatiivid ja noorte võimekus Jüri Gümnaasiumisse sisse saada. Taseme hoidmiseks on täiesti tavapärane korraldada kooli sisseastumiseksamid. Erinevalt põhikoolist ei ole kohaliku gümnaasiumi idee selles, et kõik kohalikud noored peavad nui neljaks vastu võetud saama, kui noore huvi või võimekus seda ei soosi. Otsuse, kas ja millises koolis õppida, teevad sellises eas noored juba ise ning erinevalt kodulähedasest põhikoolist tehakse need valikud laiematel alustel. Klassikaline gümnaasium, nn „torukoolis”, kus toru ühest otsas läheb sisse 1. klassi laps ja teisest otsast tuleb väljakujunenud isiksusega abiturient, kes peab hakkama tegema otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu, ei ole täna enam parim lahendus.

Eraldi gümnaasium piisava arvu õpilasega tagab võimaluse pakkuda akadeemilisemat haridust, palgata paremaid õpetajaid, kes saavad keskenduda just selles arenguetapis noortele, mitte ei pea jagama koormust põhikooliga. Ehk veelkord – kõige tähtsam on hariduse kvaliteet ja just sellest tulenevalt on tehtud ka tänased Rae valla hariduselu otsused. Mul on hea meel, et juba ülejärgmine lend gümnasiste saab alustada oma kooliteed Rae valla ja riigi kõige uuemas ning väärikas gümnaasiumis. Oleme aastaid unistanud ja soovinud Rae vallas lisaks põhi- ja gümnaasiumiharidusele pakkuda võimalust ka kutseõppeks. Gümnaasiumi ja kutseõpet ühildavaid pilootprojekte on tehtud ning kindlasti soovime Raes seda koostöös riigi ja uue gümnaasiumi juhiga teha. Meile annab tugeva aluse selleks suur hulk kohalikke ettevõtteid ning meie soov on see võimalus ja kogemused ühendada tugeva akadeemilise gümnaasiumiharidusega. Kõik selleks, et meie noortel oleks pärast gümnaasiumi lõppu kõik uksed lahti – kes soovib minna Eestisse või välismaale ülikooli, kes tööle.

Pildil: Tulevane Rae Gümnaasium, mis alustab õppetööga 1. septembril 2024. aastal.