Jüri kool pälvis taas „Rohelise lipu“ märgise!

4. juunil anti Jüri koolile Tartus üle rahvusvaheline keskkonnamärgis „Roheline lipp“, mis tunnustab kooli pühendumust keskkonnasäästlikule tegutsemisele ja haridusele. Tegemist oli juba neljanda korraga, mil kool selle märgise vääriliseks tunnistati – see peegeldab järjepidevat ja sihikindlat tööd rohelise kooli programmis. Uurisime programmi eestvedajatelt, Jüri kooli aineõpetajatelt Gerda Frederike Enokilt ja Maarika Avloilt, mida juba mitmekordne tunnustus kooli jaoks tähendab, mida põnevat on rohelise kooli raames ette võetud ning mis plaanid on tulevikuks.

Mida tähendab Jüri koolile ja selle kogukonnale järjekordse rohelise lipu saamine?

See tähendab, et oleme keskkonnateadlik ja -hoidlik kool. Me oleme kooliperega valmis arendama endas keskkonnahoidlikku mõtteviisi ja tegutsema just selle nimel, et kõik, mis meid ümbritseb oleks puhas ja korras ning et me teadvustaksime endale, mida igaüks meist saab ära teha, et keskkond oleks hoitum. Meile, programmi eestvedajatele, tähendab see eelkõige seda, et oleme õigel teel kasvatamaks keskkonnateadlikke ja enda ümbruskonnast lugupidavaid noori.

Millised on teie järgnevate aastate eesmärgid rohelise kooli programmi raames?

Eesmärk on saada paremini toimima rohelise kooli programmi töörühm, mis koosneb veel rohkematest õpilastest, õpetajatest ning ka lastevanematest. Töötame selle nimel kindlasti järgnevatel aastatel. Kindlasti soovime, et lähitulevikus oleks Jüri koolis igal korrusel sorteerimist võimaldavad prügikastid ja õpilastel teadlikkus, mida ja kuhu sorteerida. Tahaksime ka korraldada rohkem kogukonda haaravaid võistluseid või teadmiste kontrolle (nt sammuvõistlus, autovabad päevad jne). Mõtteid on meil palju.

Mida põnevat sel aastal korda saatsite, mis teile rohelise lipu tõi ja seda juba neljandat korda?

Otseselt üksiktegevused lippu ei toogi. Loeb kogu kompott ja seitse sammu, mis on programmi poolt vaja täita. Kuna sel aastal juhtisime Maarikaga esimest korda terve õppeaasta vältel programmi, siis meie eesmärk oli esmalt teha väga põhjalik keskkonna analüüs. Sellest selgusid kitsaskohad ja ka asjad, mis meil juba hästi on. Kuigi tõepoolest, näiteks sel aastal koostasid  õpilased valikaine raames meie rohenurgas olevatele taimedele QR-koodid, mille abil saavad kõik õpilased taimede osas teadlikumaks. Tuleb vaid taime QR-kood sisse skaneerida ja info taimest on kättesaadav. Väga suur muudatus kooli poolt oli ka kätekuivatuspaberite ära võtmine klassiruumidest. See tähendab, et ühekordsete kätekuivatuspaberite kulu peaks meil nüüd järgmisel õppeaastal märgatavalt vähenema.

Milline on õpilaste roll keskkonnaprogrammides – kas nad on kujundanud algatusi, korraldanud üritusi jne?

Me võtame õpilastega igal aastal osa RMK metsaviktoriinist ja RMK joonistuskonkursist. Samuti käivad õpilased KIK programmi raames erinevatel väljasõitudel (nt loomaaias), et keskkonna-
teadlikkust ka väljaspool koolimaja suurendada. Õpilased õmblevad tehnoloogiatunnis taaskasutatud riietest poekotte. On ka õpilasi, kes soovivad oma loovtöö keskkonna teemal teha. Näiteks sel aastal  juhendasin ühte loovtööd, mille raames kaks õpilast (Aleksandra ja Brigitta) tegid ägeda prügi sorteerimise mängu. Mäng tuli minu arvates väga äge ja arendav, sest saame nüüd õpilastega loodusõpetuse tundides justkui päriselt läbi proovida, kuidas prügi sorteerida. See tekitab ka klassis väga palju arutelu, et mida ja kuhu sorteerida. Praktika kaudu nad ju õpivadki kõige paremini. Viimasena tooks välja seoses kooli nime muutusega meie logo muutmise. Uue logo autor on
8. klassi õpilane Dominik, kes väga oskuslikult meile päris ägeda uue logo tegi.

Kuidas on rohelise kooli projektid mõjutanud õpilaste ja õpetajate keskkonnaga seotud igapäevaharjumusi? Kuidas tagate, et keskkonnateemad püsiksid fookuses ka väljaspool kampaaniaid?

Me loodame, et mõju on olnud pigem positiivne. Kui koolis õpetada keskkonnasäästlikkust või arendada õpilastes lugupidavat käitumist neid ümbritseva suhtes, siis on lootust, et ka kodudes aeg-ajalt neid teemasid arutatakse. Eks see suunitlus ideaalis võikski olla nii koolist kui ka kodust, et lastel tekiks harjumus nt kasutada ühistransporti või kasvõi tõsiselt suhtuda prügi sorteerimisse. Aga olgu mainitud, et kogu programm ei käsitle ainult prügi sorteerimist ja keskkonnasõbralikke liikumisviise. Teemasid, millega tegeleme, on 12, sh toit, energia, vesi, kliimamuutused jne.

On rõõmustav näha, et Rae vallas tegutseb haridusasutusi, mis väärtustavad keskkonnateadlikkust ning kujundavad noortes vastutustundlikku ja loodust hoidvat mõtteviisi.

Foto: Koolis veavad rohelise kooli programmi eest õpetajad Gerda Frederike Enok ja Maarika Avloi.