Jüri Gümnaasiumi direktor Liina Altroff: rohkem vabadust ja rohkem vastutust!

Arvan, et vähemalt mõned sunnitud ümberkorralduste käigus tehtud muudatustest on tulnud, et jääda, leiab Jüri Gümnaasiumi direktor Liina Altroff, keda üllatas rohkem kui tuhande õpilasega kooli paindlikkus õppetöö korraldamisel. Seda joont kavatseb uus koolijuht ka hoida. Seega võivad vahel toimuda tunnid nii, et hoopis õpetaja õpetab kodust ja lapsed on koolis.

Enne Jürisse tulekut juhtisite kolm aastat Võsu kooli. Mis ajendas Teid keskkonda vahetama?

Minusse on sisse ehitatud soov edasi liikuda ja areneda. Väljakutsetes on minu jaoks teatud ilu. Olen väga põhjalikult haridusteemadesse ja koolivaldkonda sisse elanud ning näinud, kuidas juhitakse koole Eestis ja mujal. Mulle väga meeldib koolis ja tundsin, et suudan enamat.

Milliste töövõitude üle Võsu põhikoolis uhkust tunnete?

Kool muutus tänapäevasemaks ja lapsesõbralikumaks. Saime paika olulised tugisüsteemid ning muutsime kooli atraktiivsemaks ka uutele ja noortele õpetajatele. Algatasime maja renoveerimise projekti ja täiustasime huvitegevust. Otsisime ja leidsime rahastust tehnoloogiliste vahendite, õpetajate koolituste ja rahvusvaheliste projektide jaoks. Mulle tundus, et kool muutus avatumaks ja inimesed koostöisemaks. Ja eriti hea meel on mul selle üle, et kõik ka praegu sealtsamast jätkub.

Oletan, et väikesest asulast tulnuna toetate kogukondlike koolide jätkamist, kuigi Exceli-tabel võib anda teistsuguseid soovitusi?

Elu ei ole Exceli-tabel. Ja elu tabelisse surumine on kindlasti omaette oskus. Tean, kui palju panustatakse erinevatel tasanditel maaelu edendamisse, ja arvan, et kui väikesed maakoolid korda teha, tagada neis tänapäevane õpikeskkond, tooks ainuüksi see maale juurde hulga õpetajaid ja peresid. Kool on esimene koht, mida maale elama tulekut kaaluv pere uudistama tuleb. Kahjuks on korduvalt kinnitust leidnud reegel, et kui kaob kool, kaob ka kogukond.

Kas Teist sai ka Rae valla elanik?

Rahvastikuregistri järgi olen endiselt Haljala valla elanik, osalen ka sealse hariduskomisjoni töös. Igapäevaselt Jüri Gümnaasiumisse tööle käin Tallinna kesklinnast. Olen seitse aastat Tallinnast eemal olnud ja praegu ei ole ma veel kindel, kas suudan sellega uuesti harjuda. Vaatasin veebi kaudu septembri keskel Rae valla arengukava avalikku esitlust ja olen kindel, et siin on väga hea elukeskkond. Rae vallas tehakse väga ägedaid ja edasiviivaid asju. Arengukava kuulates tabasin end küll korraks mõttelt, et mida ma seal linnas ometi teen. Aga mõlemad minu tütred käivad praegu Tallinnas koolis ja küllap ma siis pean praegusel ajahetkel rohkem linnaga seotud olema.

Jüri Gümnaasiumi tunnuslauseks on „Täna parem kui eile“. Mis saab koolis olema parem õppeaasta lõpuks?

Olen ka varem öelnud, et praegune aeg külvab ühelt poolt segadust, aga pakub ka võimalusi. Märksõnad on suurem paindlikkus, rohkem sisulist koostööd ja üksteisega arvestamist. Suurem vabadus, aga ka rohkem vastutust.

Jüri Gümnaasiumis on ka praegu asjad väga hästi. Sellist paindlikkust nagu siin ei näe sageli ka väikestes koolides. Väga tore on klassiõpetuse tundidesse lõimitud robootika, aga ka gümnaasiumis õpetatavad aineülesed ja aktuaalsed valikained. Imestan iga päev, kui märkamatult, aga tõhusalt töötab tugikeskus. Uute töötajate hoidmisele aitab kaasa väga läbimõeldud, sisuline ja hästi toimiv mentorsüsteem. Seda, kui palju väärtustatakse siin vallas õpetajaid, näeme kasvõi sellest, et vallavanem korra nädalas koolimajas õpetamas käib.

Uuel direktoril on kindlasti värskeid mõtteid. Palun tutvustage neid!

Juba selle aasta alguse ümberkorralduste tulemusena on 1.–5. klassiõpetuses tunniplaanist lahti seotud ajakava, kus klassiõpetajad saavad laste toimetamise ja huvi järgi ise otsustada, kui kaua õpitakse ja millal algab vahetund. Samuti ei ole Jüris praegu koolikella. See võib tunduda koolielu sümbol, aga igapäevaselt võib kell olla hoopis loomuliku õppimise katkestaja.

Sel sügisel oleme algust teinud ka hübriidõppega. On õpetajaid, kes on valmis tundi kaasama ka erinevatel põhjustel kodus viibivaid õpilasi. Samuti toimuvad vahel tunnid nii, et õpetaja õpetab kodust ja lapsed on koolis. Arvan, et vähemalt mõned neist sunnitud ümberkorralduste käigus tehtud muudatustest on tulnud, et jääda.

Millistest juhtimispõhimõtetest lähtute?

Inimestena oleme kõik võrdsed. Alati tasub rääkida.

Milliste näitajatega mõõdate Jüri Gümnaasiumi kollektiivi tegevust?

Neid näidikuid ja mõõdikuid, millega ühe kooli tegevust mõõdetakse, on väga-väga palju. Need leiab igaüks internetist soovi korral üles ja kõigi nendega mõõdetakse ka Jüri Gümnaasiumi tegevust. Seda, kuidas asjad päriselt on, ei näita lõpuni aga ükski tabel. Selleks tuleb ise kogeda, märgata ja kuulata. Seda näeb õpilaste, õpetajate ja töötajate nägudest, suhtumisest ja algatustest. Kõigest sellest, mis iga päev koolimajas ja selle ümber toimub.

2023. aastal alustab Jüris tegevust riigigümnaasium ja praegune gümnaasium jätkab põhikoolina. Kas praeguseid otsuseid vastu võttes mõtlete juba selle peale?

Sellele mõeldakse nii Rae vallas kui ka Jüri Gümnaasiumis juba päris pikka aega. Eesmärk on jätkata tugeva gümnaasiumina kuni riigigümnaasiumi tulekuni ning anda kooli gümnaasiumiosa katkestusteta üle. Samuti tuleb väga sisuliselt mõelda üsna varsti sellele, kuidas arendada edasi kolmas kooliaste kooli lõpuastmeks ja jätkata koostööd kõikide seniste koolielus kaasa löövate osapoolte, näiteks vilistlastega. Jürisse oleks muidugi vaja juba veidi suuremat, kui algselt 360 kohaga planeeritud riigigümnaasiumit.

Kui Teile antaks vaba voli kujundada Eesti haridussüsteem enda käe järgi, siis milliseid muudatusi ellu viiksite?

Põhikooli õppekava oluliselt suurem lõimitus. Õpetajakoolituses mitme aine õpetajate suurem osakaal. Suurem aineülesus ja elulisus. Õpilasest lähtumine. Tänapäevase hariduspsühholoogia toomine õpetajakoolitusse ja kooli. Õpetajate palgateemad. Suurem valikainete osakaal, eriti põhikooli kolmandas kooliastmes ja lõimitus huviharidusega. Koostöö ettevõtetega.

Eesti haridussüsteem ja -raamistik on tegelikult päris head. Muutusi on võimalik koolides ka olemasoleva pinnalt päris palju ellu viia.

Koolis töötamine on Teile justnagu geenidega kaasa antud, sest vanavanaisa ja vanaema olid koolijuhid ning kolm neljast vanavanemast pedagoogid. Ometi ei pakkunud õpetajaamet Teile huvi kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Millal jõudis Teieni arusaamine, et just õpetajatöö on kutsumus?

Ma ei tea, kas midagi sellist saab geenidega kaasa anda. Kui siis ehk lastetoa kaudu. Ja õpetaja pole ma õigupoolest ju endiselt. Aga olen paljude koolis töötavate inimestega arutanud, et koolis töötamise teeb eriliseks tähenduslikkus. Sinu tööl on sügavam mõte. Ja minu jaoks on oluline see, et tööga kaasnevad väärtused minu enda omadega võimalikult palju klapiks. Töökoha valikul muutus see ühel hetkel minu esimeseks nõudmiseks. Ja kool on kõige paremas mõttes elustiil kergelt naiivsete maailmaparandajate jaoks.

Mitut keelt peaks kaasaegne noor oskama ja milliseid keeli soovitate õppida?

Seda, milliseid oskusi praegu koolis käivad noored oma täiskasvanuelus vajavad, ei oska keegi ette näha. Maailm muutub aina kiiremini. Oluline on inimeseks olemise oskus. Iseenda mõistmise, endale eesmärkide seadmise, eneseanalüüsi ja elluviimisoskus. Vabana elamise ja vastutuse võtmise oskus. Asjade mõtestamise oskus samuti. Kui inimene endast aru ei saa, pole lootustki, et ta maailma laiemalt mõistaks, selle vastu huvi tunneks ja selles osaleks.

Aastatel 2016–2017 olite Tervise Arengu Instituudis projektijuht. Teie hallata olid tubaka-, narko- ja HIV-ennetusega seotud tegevused, samuti programm „Kainem ja tervem Eesti”. Oskate ilmselt öelda, kuidas on kõige efektiivsem viis noori pahedest eemal hoida?

Noortele on asju vaja sisuliselt, väga ausalt ja pigem varem kui hiljem selgitada. Vastata küsimusele, miks. Nii saavad nad oma otsuseid ja nende võimalikke tagajärgi ise analüüsida, sest otsused võtab lõppkokkuvõttes oma elu osas vastu igaüks ise. Kui me võtame noorte jaoks aega ja anname ise head eeskuju, siis oleme juba üsna palju saavutanud.

Fotol: Väljakutsetele avatud Jüri Gümnaasiumi direktor Liina Altroff oli valmis pildistamise tarbeks kõrgustesse ronima. Foto autor: Andres Kalvik