Järveküla koolis on liikumine loomulik osa koolipäevast

Järveküla kool kuulub augustist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) vapikoolide hulka. Tartu Ülikooli liikumislabor tunnustab sellega koole, mis on vähemalt kaks aastat järjepidevalt kujundanud koolikeskkonda ja õppekorraldust viisil, mis toetab õpilaste liikumist kogu koolipäeva vältel.

Järveküla kool liitus LKK programmiga juba 2018. aastal. Vahepealse ajaga on palju muutunud: kui alguses olid erinevad liikumist toetavad tegevused pigem eraldiseisvad, siis praeguseks on jõutud palju süsteemsema lähenemiseni. Liikumine on seotud nii õppetöö, vahetundide, huvitegevuse, koolikeskkonna kui ka õpetajate heaoluga. Rae Sõnumid uuris Järveküla kooli LKK eestvedajatelt Tiin Lillelt ja Merilin Kitsingult, mida see programm endast kujutab, milliseid tegevusi on ellu kutsutud ja kuidas on koolipere sellesse kõigesse kaasatud.

Pälvisite hiljuti LKK vapikooli tunnustuse. Mida see teie jaoks tähendab?

Vapikooli tunnustus on eelkõige kinnitus, et oleme liikunud õiges suunas. Oleme LKK põhimõtteid arendanud koolis järjepidevalt: oluline on, et liikumine ei oleks üksik projekt või kampaania, vaid loomulik osa koolipäevast ja -kultuurist. Eelmisest õppeaastast on LKK põhimõtted ka meie kooli arengukavas, mis näitab, et tegemist on kooli jaoks pikaajalise ja strateegilise suunaga.

Tunnustus on seda tähenduslikum, et vapikooliks saamine ei tulnud esimesel katsel. Oleme vahepeal oma tegevusi analüüsinud, täiendanud ja süsteemsemaks muutnud. Seetõttu näeme tunnustust mitte niivõrd finišijoone, vaid märgina, et senine järjepidev töö on kandnud vilja. Samas on see vastutus edasi areneda ja oma häid praktikaid teistega jagada.

Kui paljud õpetajad on seotud LKK tegevuste väljatöötamisega?

Eesmärk on olnud, et LKK tegevused ei jääks ühe inimese või väikese meeskonna projektiks, vaid jõuaksid võimalikult paljude õpetajate igapäevatöösse. 2025/2026. õppeaastal käivitasime koolisisese LKK õpiringi, kus osales 13 õpetajat. Lisaks läbis osa õpetajaid veel eraldi LKK baaskoolituse. Soov on, et igas ainevaldkonnas oleks 1–2 õpetajat, kes tunnevad hästi liikumist toetavaid meetodeid ja saavad neid kolleegidega jagada.

Tegelikult on kaasatud inimeste ring palju laiem. Näiteks õuevahetundide tarvis on läbimõeldud korrapidamissüsteem, kuhu panustavad kõik õpetajad. Oleme teadlikult lähtunud põhimõttest, et LKK ei muutuks õpetajatele järjekordseks lisakohustuseks. Rakendame uusi tegevusi järk-järgult ja kõige paremini toimivad lahendused, mis sulanduvad õpetaja tavapärasesse töösse.

Mis on aastate jooksul enim muutunud?

Kõige suurem muutus on ilmselt mõtteviisis: liikumine on muutunud üksikutest tegevustest koolikultuuri osaks. Täna mõtleme sellele, kuidas õpilane liigub terve koolipäeva jooksul – ainetunnis, vahetunnis, kooliteel ja huvitegevuses.

Meil on aastaringsed õuevahetunnid, aktiivseid õppemeetodeid kasutatakse erinevates õppeainetes, õppetööks kasutatakse ka koridore ja õueala, loodud on õuesõppevahendite kapp. Klassides on tasakaalutoolid ja püstijala rühmatöödeks valged tahvlid, kasutatakse liikumisampse ning isegi VR-õppes on tähelepanu sellele, et õpilane kasutaks oma keha ja liiguks.

Kas ja kuidas on õpilased liikumisvõimaluste kujundamises kaasa rääkinud? Millised tegevused on eriti populaarsed?

Õpilaste kaasamine on olnud väga oluline. Oleme korraldanud küsitlusi ja kaasanud õpilasesindust, et saada teada, milliseid tegevusi õpilased vahetundides teha soovivad. Tagasiside põhjal oleme muutnud mitmekesisemaks nii sise- kui ka õuevahetundide võimalusi.

Kooli koridorides on õpilaste kasutuses piljardi-, õhuhoki-, õhujalgpalli- ja lauatenniselauad, ronimissein, motoorikakeskus ning erinevad liikumis- ja terviserajad. Kuna kõik õpilased ei soovi vahetunnis aktiivselt liikuda, on koolimajas ka rahulikumad puhkealad ja vaikusepesa – oluline on pakkuda valikuid.

Üheks kõige populaarsemaks tegevuseks on pallimängud. Igal klassil on oma pall ja pikkades õuevahetundides saavad õpilased kasutada ka väravaid, hokivahendeid, rõngaid, hüppenööre jne.

Kuidas on programm mõjutanud õpetajate liikumisharjumusi?

Järjest rohkem oleme tähelepanu pööranud ka õpetajate liikumisele ja heaolule. Liikumine ei tähenda ainult väga aktiivseid või sportlikke tegevusi. Sama oluline on võimalus tööpäeva jooksul asendit vahetada, puhata ja toetada oma vaimset heaolu. Õpetajatel on klassiruumides elektrilised reguleeritavad seisulauad, mis võimaldavad vaheldumisi istuda ja seista. Korraldame liikumiskampaaniaid ja sammuvõistlusi ning õpetajate toas pakutakse iga päev tervislikke vahepalasid. Vaimse tervise toetamiseks oleme võimaldanud õpetajatel osaleda ka kunsti- ja loovusringides.

Kas on mõni lahendus või praktika, mida soovite eriti esile tõsta?

Kõige enam tooksime esile aastaringseid õuevahetunde. Meil toimub iga päev kaks pikka õuevahetundi kogupikkusega vähemalt 25 minutit.

Teise praktikana soovitaksime aktiivsete ainetundide arendamiseks õpetajate õpiringe. Õpetajatele ei anta lihtsalt ülesannet „tehke tunnid liikuvamaks“, vaid nad saavad koos meetodeid proovida, tunde vaadelda, kogemusi jagada ja arutada, kuidas liikumine konkreetse aine õpetamist toetada võiks.

Kolmandaks õuesõppevahendite kapp – väga lihtne lahendus, mis eemaldab õpetaja jaoks ühe suure takistuse: kui vajalikud vahendid on ühest kohast kergesti kättesaadavad, on palju lihtsam otsustada, et tänane tund toimub hoopis õues.

Miks on koolile oluline sellises programmis osaleda?

Kogemus on näidanud, et liikumine toetab lisaks füüsilisele tervisele ka keskendumist, õpiosalust, koostööoskusi, koolirõõmu, vaimset heaolu ja omavahelisi suhteid. Just seepärast on LKK põhimõtted seotud ka meie kooli arengueesmärkidega ja juhtkond toetab nende rakendamist nii tunniplaani, koolikeskkonna, õpetajate koolitamise kui ka heaolu toetavate tegevuste kaudu.

Liikuma Kutsuvaks Kooliks ei saada ühe suure projekti või õnnestunud tegevusega. See on pikk protsess, kus väga paljud väikesed muudatused hakkavad ühel hetkel moodustama tervikut. Ka meie oleme selle teekonna jooksul katsetanud, eksinud, ümber mõelnud ja uuesti proovinud. Oleme õppinud, et muutused vajavad aega ning kõige olulisemad on järjepidevus, juhtkonna toetus ja kogu koolipere kaasamine.

Fotod: Triin Lille, Merilin Kitsing ja Liikuma Kutsuv Kool