Järveküla kool sukeldub sügavale teadusmaailma

Alates uuest õppeaastast on Järveküla kooli õpilastel võimalus oluliselt suuremas mahus loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia vallas teadmisi omandada. Nimelt pälvis Rae valla uusim õppeasutus sihtasutuse Archimedes „Teaduse populariseerimine“ alategevuse „Teeme+“ toetuse oma koolis loodusteaduste ja tehnoloogia (LTT) ringide arendamiseks kolme aasta jooksul.

Alates sügisest saavad õpilased end täiendada järgmistes huviringides: arvutimängude arendamine; loodus ja keskkonnauuringud; 3D-modelleerimine; teadusring 1.–3. klassidele; tehniline modelleerimine ja lennumodellism (käivitus jaanuarist).

„Arvan, et meie kasuks rääkis asjaolu, et oleme alustav kool piirkonnas, kus on palju lapsi, ja suutsime pärast kooli avamist mõne kuuga ka mõndagi antud valdkonnas ära teha,“ lausus Järveküla kooli direktor Mare Räis. „Oleme liitunud teaduse populariseerimise paktiga. Arendame koostööd piirkonna ettevõtetega. Soovime hoida LTT valdkonnaga seotud üheksanda klassi lõpuni. Suur pluss on ka see, et rakendame projektis enda õpetajaid, kes tunnevad lapsi hästi ja oskavad koolitunnis õpitut huviringi tegevusega siduda. Valisin kooli õpetajaid just sellise põhimõtte järgi, et neil oleks sügav huvi oma aine vastu ja valmidus omavaheliseks koostööks.“

Hea tiimitöö tõi edu

Projektijuht Kaija Seepter tõstab esile koostööd erinevate õpetajate vahel, mille tulemusel õnnestus kokku panna sisukas taotlus. Õpilaste seas populaarse loodusringi juhendajana on Seepteril eriti hea meel selle üle, et kool saab lisarahastuse toel soetada Vernieri seadmed, millega on võimalik koguda erinevaid andmeid, neid arvutis analüüsida ning seejärel hinnata keskkonnaseisundit.

„Loodus ja keskkonnauuringute ringis on võimalik näiteks uurida õhuniiskuse ja CO2 sisaldust klassiruumis ning saada seeläbi teada, kas ja miks on vaja vahetunniks ruumi tuulutada. Teaduspõhiste argumentide toel mõjub õpetajate jutt usutavamana,“ täiendab Räis.

Väikeste leiutajate õpetamisega on juba algust teinud klassijuhataja Merike Sepp, kes viib selleteemalisi tunde läbi hommikuringis. Põhiline abivahend on raamat „See raamat teeb sinust teadlase“. Osaleti ka vabariiklikul õpilasleiutajate konkursil, mille tarbeks joonistasid lapsed robotid, mis olid abiks tubade ja puulehtede koristamisel, kooliga seonduvate kodutööde tegemisel, lemmiklooma eest hoolitsemisel ning söögi valmistamisel.

Sügisel hakkab projekti koostamisel kaasa löönud Sepp läbi viima huviringi 1.–3. klassi õpilastele, kus keskendutakse loodus- ja teaduseõpetusele ning IKT-le. „Neljandasse klassi jõudes saab laps valida endale sobiva suuna,“ täpsustab eelnevalt Viimsi keskkoolis töötades Harjumaa aasta klassijuhataja tiitli pälvinud Sepp. „Sellised huviringid annavad erinevate projektide raames võimaluse tublimatel õpilastel sobivas tempos edasi liikuda.“

Mitmekesine teadusprogramm

Arvutimängude arendamist hakkab õpetama praegu nutiringe läbi viiv Piret Lehiste. „Alustame olemasolevate mängude analüüsimisega. Seejärel soovin anda lastele esmaseid teadmisi programmeerimisest, et nad mõistaksid, mis on arvutimängude põhikomponendid ja mis teeb ühest mängust atraktiivse mängu,“ räägib Lehiste. „Eesmärk on tekitada lastes arusaam, mis nipiga saab näiteks panna tegelase ekraanil liikuma vasakult paremale. Samuti räägime tarkvaraarendusest ja sellest, kuidas on jaotatud meeskonnatöös ülesanded.“

Kui lapsevanemad arvavad, et nende võsukesed saavad arvutis oma tegemistega ladusalt hakkama, siis päriselu, rõhutab Räis, näitab midagi muud. „Lõime Järveküla kooli õpilastele korraga 300 isiklikku kontot. Hoiatasin kolleege, et ärge üllatuge, kui selgub, et lapsed ei oska seda kasutada. Oleme saanud teada, et suur hulk lapsi ei tea, mismoodi arvutit käima panna. Vanemad näevad, et lapsed tegelevad nutiseadmetega, kuid mida nad täpselt teevad, sellesse ei süveneta,“ räägib Räis.

LTT ringide tegevuseks eraldatakse Järveküla koolile kolme aasta peale märkimisväärne summa. Sellele lisandub 2000eurone toetus Nordecon ASilt. Projektist saadava raha eest töötatakse välja õppekavad, koolitatakse õpetajad, soetatakse õppevahendid, korraldatakse teaduspäevi ning tasustatakse ringijuhtide ja projektijuhi töö.

Libateadusuudised ja nõiad

Järveküla kooli teadusalane tegevus sai ametlikult alguse mullu novembris, kui suure maja pidulikul avamisel liituti teadus- ja tehnoloogiapaktiga. Põhjust, miks Järveküla kool nõnda jõuliselt antud valdkonda on sisenenud, pole vaja kaugelt otsida.

Mitmete majandussektorite ettevõtete juhid kurdavad juba praegu, et tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas napib töökäsi. Paraku valib kõrghariduses selle sfääri vaid kolmandik õppima asujatest.

„21. sajandil on lastel elus hakkamasaamiseks vaja uudishimu ja selleks ei piisa pelgalt loosungist, et teeme huvitavat kooli. Füüsika- ja loodusseadused ning matemaatika on igapäevaselt tööelus rakendatavad ning nende kaudu on võimalik pidevalt midagi uut avastada. Kaasaegne töö tähendab koostööd ja erinevate valdkondade mõistmist,“ selgitab Räis. „Tahame kohe alguses vastu seista laialt levivale arusaamale, et matemaatika ja loodusteadused pole tüdrukutele. Näiteks toiduvalmistamine pole ainult muna pannile panek, vaid praadimise käigus toimuvad huvitavad protsessid. Loodetavasti aitame kaasa sellele, et libateadusuudised ja nõidade kultus kaotavad ühiskonnas oma praeguse positsiooni.“

Andres Kalvik

Fotod Rae Sõnumid

Järveküla kooli IT-juht Ainar Prääm (keskel) on tutvumas Vernieri sensorite ja andmekogujatega. Seda laadi tooteid on plaanis soetada projekti Teame+ läbiviimiseks.