Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab Rae valda riigigümnaasiumi tulemise küsimusele

28. augustil toimus Järveküla koolis Harjumaa omavalitsuste haridusasutuste juhtide ja spetsialistide hariduse koostööpäev, kuhu tuli koolialguse tervituskõnega esinema haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ligikaudu 45 minutit kestnud kõnes puudutas minister haridus - ja teadusministeeriumis töös olevad eelnõusid ja vastas saalis olnud kuulajate küsimustele. Rae vallavalitsuse poolt esitas küsimuse abivallavananem Jens Vendel. 

Abivallavanem Jens Vendel:

Teadaolevalt on Harjumaa koolid ülerahvastatud. See tendents jätkub ja minu küsimus puudutab koolivõrgu korrastamist. Teie poolt väljaantud määrus näeb ette Harjumaad ühe piirkonnana, kuid Tallinnale on tehtud väga suured erisused ehk Tallinna linn ja haridusministeerium lepivad eraldi kokku, kuidas Tallinna linnas on koolivõrgu korrastamine. Minu küsimus on, et kuidas Harjumaa omavalitsused peaksid võtma koolivõrku kujundada ja kas Rae valda tuleb riigigümnaasium või ei tule?

Haridus - ja teadusminister Mailis Reps:

See, mis puudutab Tallinna linna lepingut, siis lepinguprojekt ei ole veel väga kaugele jõudnud. Põhjus on väga proosaline, me võime selle koolivõrgu korrastamisel pea peal seista, ka nendes indikaatorites, mida me Euroopale raporteerime, kuidas põhikoolivõrgu korrastamise meede on vähendanud ruutmeetri pinda, kuid kui pealinn, kus õpib enam kui kolmandik õpilasi, sellega kaasa ei tule, siis tegelikult me ühegi indikaatori järgi positiivsesse pilti ei saa. Tallinn ei ole olnud siiamaani väga huvitatud sellisest suuremast koolivõrgu korrastamise meetmest ja oleme nüüd viimasel neljal kuul vaikselt arutanud teemat, et nad oleksid võibolla valmis piirkonniti seda läbi rääkima. Nõmme on selle läbielanud ja Nõmme elanikuna ütlen, et see töötab päris hästi. Ja nüüd on võetud suund, et riik proovib linnaga läbi rääkida, et võtta järgmised piirkonnad ette. Sellepärast on Tallinn eraldi sisse toodud.

Põhikoolivõrgu korrastamise meede on see, mis vähendab ruutmeetri pinda ja otseses mõttes kasvavat piirkond üldse ei toeta. Kui ma jätan korraks Harjumaa kõrvale, ülejäänud kohalike omavalitsustega on olnud põhiküsimus pigem selles, et nõukogude ajal ehitatud koolimajad on suured. Raha saadi põhjusel, et põhikoolivõrk muudetakse keskkonnasäästlikumaks, otstarbekamaks ja osatakse raha paigutada rohkem ümber sisusse, sest ruutmeetreid jääb vähemaks. Kuidas seda on otstarbekas kasutada. Kas see on õiglane või mitte? Mõned aastad tagasi vaidlesime lasteaiameedet, kus Harjumaa tahtis ka ehitada, mitte renoveerida ja kukkus justkui kahe heinakuhja vahele. Tegelikult ehitamise meetmeks raha ei antud, ainult renoveerimiseks. Põhikooli meetme osas mul head uudist ei ole. See on teine ring ja on igal juhul ruutmeetrite vähendamiseks suunatud.

Nüüd tulles küsimuse teisele poolele- riigigümnaasiumid. Ma püüan nüüd võimalikult rahulikult uuesti seletada, mille ümber on see dilemma. Kui mina tulin ministriks, oli mul ees gümnaasiumiseadus, mis ütleb, et pean igas maakonnas avama riigigümnaasiumi. Riigigümnaasiumi arutelusid ei olnud avatud veel Saaremaaga ja Lääne – Virumaaga. Nüüd tänaseks on kõik maakonnad selle teemaga läbirääkimistes olnud ja nagu te teate, on ka Rakvere väga emotsionaalselt seda arutanud. Saaremaa on ka jõudnud praami peale ehk siis läbi rääkima, et tahab seda kindlasti avada. Tänaseks on tulnud juurde kolm gümnaasiumi, millega enne ei oldud arvestatud. See jutt, et kas Tallinn on sees või väljas? Veel täna hommikul kuulsin ministeeriumist, et on arvestatud, et üks või kaks tuleb, juhul kui Tallinn tuleb kaasa gümnaasiumivõrgu poole muutmisega. Nagu te teate, riigigümnaasium saab sündida ainult siis, kui on olemas põhikoolivõrk. Kas meil on vahendeid? Täna on siis küsimus Tallinnas, Raes ja Saues. Viimsi on põhimõtteliselt lõpusirgel ja samuti Tabasalu. Raha kahjuks sõltub endiselt sellest, millised saavad olema mahud ja summad. Hetkel on käimas projekteerimise lõppfaas Kohtla- Järvel. Projekteerimine käib Narvas.  Arutelud käivad Kuresaares asukoha ja võimaliku mahu üle. Küsimus on selles, kas seal on tegemist muinsuskaitseväärtusega, kui kallis see on. Samamoodi käib pikk arutelu Rakveres, kas riigigümnaasium rajatakse vanasse hoonesse või ehitatakse uus.

Raha on saja miljoni ulatuses. Ma tean, et ma vastan teile umbmääraselt. Tegelikkuses on aega aastani 2023 ja kui meil on maakonnale ring peale tehtud, ütleme, et umbes järgmise 2018 aasta jooksul on meil teada, millised on maakonnakeskuste gümnaasiumide mahud ja siis ma võin teile öelda, kui palju Harjumaale jääb. Ühtegi otsust, et ei tule pole tehtud. Lihtsalt on see, et läbirääkimised käivad ja Saue ning Rae on ootamas.

Toimetas

Signe Heiberg