Düsleksia mõjutab ka matemaatika õppimist

Matemaatikat peetakse üheks keerulisemaks õppeaineks, meedias räägitakse sageli kesistest eksamitulemustest. Vähem pööratakse aga tähelepanu sellele, miks matemaatika õppimisel raskused tekivad ning kuidas saaks õpilast paremini aidata. Üheks selliseks põhjuseks võib olla düsleksia.

Düsleksia on tugevalt pärilik spetsiifiline lugemisraskus, mis ei ole seotud vaimse võimekusega, kuid takistab soravat lugemist ning mõjutab tekstide mõistmist. Eelkoolieas võib esineda mitmeid ohumärke, näiteks ei suuda laps õppida ära tähti. Koolis ei lähe aga sõnade lugemine nii ladusalt nagu eakaaslastel, tempo on aeglane ja esineb palju vigu. Düsleksia kahtluse korral tuleks esmaseks hindamiseks ja sekkumiseks pöörduda logopeedi poole. Loe rohkem siit: www.düsleksia.ee.

Düsleksia ja matemaatika

On väga lihtne arvata, et matemaatikas pole lugemisega midagi peale hakata, kui mõni üksik tekstülesanne välja arvata. Düsleksia on oma olemuselt aga neurobioloogiline ehk see mõjutab kõiki kognitiivseid protsesse. Näiteks mälu – düsleksiaga lapsel on raske meelde jätta ja eristada matemaatilisi mõisteid. Lisaks põhjustab düsleksia sageli ka kõrget ärevust, mis omakorda tekitab stressirikastes situatsioonides tunde, et mitte midagi ei tule meelde. Tekib olukord, kus tunnis väga hästi hakkama saanud õpilane ei suuda kontrolltöid positiivsele tulemusele sooritada.

Düsleksia korral on mõjutatud ka info töötlemise kiirus ehk see, kuidas ja kui kiiresti me mõtleme. Düsleksiaga laps vajab suulise või kirjaliku tekstina esitatud küsimuse töötlemiseks rohkem aega. Õpetajale võib aga jääda mulje, et õpilane ei tea vastust. Mälu puudujääkide, kõrgenenud ärevuse ja aeglase infotöötluse tõttu ei jõua düsleksiaga õpilane oma hindelisi töid õigeks ajaks lõpetatud.

Düsleksiaga lapse matemaatikaülesannete vormistus võib välja näha organiseerimata ehk ilma loogilise struktuurita. Ka tahvlilt või õpikust millegi maha kirjutamine on tema jaoks väljakutse, kuna järje hoidmine on raskendatud. Ülesannete lahendamisel võib ta vahele jätta olulisi samme või alustada lahenduskäiku hoopiski valest kohast.

Düsleksia puhul võib juhtuda, et lisaks tähtede järjekorra ja häälduse segiajamisele teeb laps seda ka numbritega (nt kirjutab 27 asemel 72, või loeb 6 asemel 9). Pikemate avaldiste kirjutamisel võib ta üldsegi mõne numbri või tähe vahelt ära jätta. Väga sage on ka tehtemärkide muutmine ja unustamine, näiteks jääb miinusmärk arvu ette kirjutamata. Eelkirjeldatu ei tähenda aga seda, et lapsel oleks nägemisega probleeme – numbrid ja sümbolid muudavad oma kuju ja asukohta taju ebatäpsuse tõttu.

Kuidas last aidata?

Kui lapsel on diagnoositud düsleksia ning lapsevanem ja õpetaja on märganud kaasuvaid raskuseid matemaatikas, saab tema toetamiseks ja matemaatika efektiivsemaks omandamiseks rakendada mõningaid lisastrateegiaid:

· Kui logopeed on soovitanud lugemisakna kasutamist, võib seda julgelt kasutada ka matemaatika tundides. Lugemisaken aitab hoida järge.

· Õpilane võiks läbi iga õppeaasta täita reeglite vihikut, kus on kirjas olulised mõisted koos tähendusega ning tüüplahenduste algoritmid ehk sammud lahenduseni jõudmiseks. Reeglite vihik toetab mälu ja enda töö organiseerimist.

· Hindeliste tööde sooritamiseks tuleks anda lisaaega või vähendada korduvate alaülesannete mahtu. Nii on õpilane rahulikum ja suudab keskenduda tööle.

· Õpilast tuleks suunata kasutama värve, näiteks avaldiste erinevate osade märkimiseks. See aitab tajul olla täpsem.

Õige toe korral saab düsleksiaga laps matemaatikaga edukalt hakkama. Tugi tagab selle, et koos teadmistega kasvaks ka õpilase enda usk oma hakkamasaamisesse. Siinkohal on hästi oluline õpetaja ja lapsevanema toetav roll ning seda mitte ainult akadeemiliselt, aga ka emotsionaalselt.