Aruheina lasteaia koostöö Narva Kirsikese lasteaiaga

Koostöös Narva linnavalitsusega sai alguse Aruheina lasteaia ja Kirsikese lasteaia koostöö. On olnud suur rõõm pakkuda Kirsikese lasteaia töötajatele võimalust meie lasteaias õppelähetuses viibides praktiseerida tööalast eesti keelt. Kokku toimub 20 praktikapäeva. Osaleb üks rühmaõpetaja ning õppealajuhataja, kellel on hetkel B2 võõrkeele oskuse tase. Töötajad osalevad ka eesti keele kursustel, mille tulemusena soovivad omandada C1 keeletaset.

Kirsikese lasteaias töötab 11 rühma: 3 vene õppekeelega sõimerühma, 1 kakskeelne sõimerühm, 4  pilootprojektiga liitunud „Professionaalne eestikeele õpetaja vene õppekeelega rühmas” (2 venekeelset ja 1 eestikeelne õpetaja) rühma, 1 osaliselt eestikeelne keelekümblusrühm ning 2 tasandusrühma.

Narva külalised on olnud rõõmsaks täienduseks meie kollektiivis. Nad on olnud kui lisapersonal ning lapsed on saanud rohkem individuaalset tähelepanu, mida ka väga soovitakse. Külalised on olnud aktiivsed suhtlejad, avatud, rõõmsad ja täis õppimistahet. Lastele on olnud hea kogemus suhelda inimestega, kelle emakeel pole eesti keel.

Meie lasteaia juhtkond on olnud lahkelt valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama. Oleme abistanud selgitustööga ja üritanud külalisi kaasata meie lasteaia tegemistesse ning üritustesse. Aset on leidnud väga huvitavad diskussioonid ning võrdlemised, kuidas mõlemas lasteaias töö on organiseeritud. See on andnud ka meile teadmise, et meil on päriselt kõik väga hästi. Peaksime tihedamini sellele mõtlema ja tundma tänulikkust.

Kirsikese lasteaiast oli meie Kiirete Kiilide rühmas 3 päeva õpetaja Olga. Õpetaja Liisa tähelepanekud: „Alguses oli keelt praktiseerima tulnud õpetaja veidi tagasihoidlik, ehk kartis rääkides vigu teha, kuid avanes üsna pea ja rääkis julgemalt. Lastega leidis õpetaja Olga kohe kontakti. Eriti huvitav oli, et kontakt tekkis eelkõige vene lastega, kes ehk oma loomult ongi avatumad ja näitasid üles oma huvi uue õpetaja vastu. Rääkisid kõik omavahel eesti keeles, kuna Olga ütles neile kohe, et räägime ikka ainult eesti keeles. Ka eesti lastega sai külaline hästi läbi.

Narva Kirsikese lasteaia direktori Albina Metsa sõnul ei ole Narvas elades ja töötades inimestel võimalust praktiseerida eesti keelt, kuid vajadus keeleoskuse järgi on aina suurenev. „See on tõsine probleem. Meie jaoks on koostöö Aruheina lasteaiaga uus ja põnev ning täiesti tundmatu väljakutse. Kui me oleme siin lasteaias, siis tunneme end väga meeldivas keskkonnas, kust leiame igast töötajast tuge ja innustust. Edasiseks eesmärgiks on meie lasteaedade vahelise koostöö loomine ning arendamine.“

Õpetaja Maria jagab kogemust: „Kui mulle pakuti võimalust minna eesti lasteaeda, oli esimene mõte, et see on suurepärane ja ma olen valmis. Pärast tuli hirmuaeg. Tundsin, et ma ei saa sellega hakkama, et ei oska õpetajatega suhelda. Ja lapsed hakkavad naerma mu vigade üle. Sai selgeks, et mu kartused olid asjatud. Mind võeti vastu väga sõbralikult. Olen saanud palju elavat ja aktiivset eestikeelset suhtlemist, millest kodulinnas puudust tunnen. Märkasin, et ka lapsed kohanesid minuga. Alguses nad lihtsalt rääkisid minuga, vastasid küsimustele ja ei midagi muud. Kolmandal päeval võtsid nad mind oma mängudesse. Pärast seda, kui lapsed lubasid mul enne magamaminekut neile raamatut lugeda, sain aru, et olen neile sõbraks saanud. See on suurepärane!“

Õppealajuhataja Marina kogemused: „Mul on suur soov arendada oma eesti keele teadmisi ja harjutada selle kasutamist. Kutse kümmelda Aruheinas oli ootamatu ja väga meeldiv. Meid võtsid soojalt vastu nii täiskasvanud kui ka lapsed. Olime rühmas abiõpetaja rollis, tegime oma tavapärast tööd – suhtlesime ja mängisime lastega, töötasime nendega õppetegevustes ja jalutasime. Kui lapsed mõistsid, et pean oma kõnes esinevaid vigu parandama, tekkis neil minu vastu suurem huvi ning kaasasid oma mängudesse. Lastele raamatuid lugedes olin veidi mures, kas hääldan õigesti. Lapsed on ju eesti keelt emakeelena kõnelejad ja kui loen sõna valesti või panen rõhu valesse kohta, tekib kaheti mõistmine. Küsisin neilt sageli: „Kas saate aru, mida ma loen?" Nad vastasid alati: „Jah!“ Ja sellest alates tundsin end hästi, hakkasin uskuma oma edusse.“

Aruheina lasteaed soovitab antud koostöö kogemust kõigile lasteaedadele. See on igati positiivne ning väärt ettevõtmine. Eesti keele oskuse arendamine, toetamine ja praktiseerimine on väga oluline. Teatud Eesti piirkondades lausa päästerõngas. Kindlasti arendame meie ühist koostööd edasi ning plaanime tulevikus külla sõita ka Narva, et meie pedagoogid saaksid tutvuda sealse haridus- ja lasteaiaeluga.

Pildil: Õpetaja Maria lastega mängimas