Aitäh, Maria Tiro!

Juulikuu kolmandal päeval lehvitab Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro viimased 16 aastat talle teiseks koduks olnud majale ja juba suvepuhkust nautivatele õpilastele. Suur töö on tehtud ning nüüd on aeg tegeleda soovitust vähem tähelepanu saanud hobidega. Rae Sõnumid kohtus koolijuhiga inimtühjas majas, et vaadata möödunule tagasi.

Kas Te oma esimest koolipäeva mäletate?

Ei mäleta. Mu ema oli õpetaja ja pärast tunde tegutses ta pikapäevarühmas. Mäletan, et käisin tihti tema juures ning juba 5–6-aastasena õpetasin koolilapsi. Matemaatikas olen alati kibe käsi olnud. Aga enda esimest koolipäeva mäletan ainult pildi järgi.

Olete teist põlve pedagoog?

Jah, kuid suguvõsas on õpetajaid veel olnud. Tegelikult korrutasin endale terve kooliaja, et ma ei hakka ealeski õpetajaks. Lõpetasin tänase nimega Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna ja olin veendunud, et kooli ma tööle ei lähe. Läks aga nii, et emapoolses tutvusringkonnas oli palju õpetajaid ja sealt tehti mulle esimene pakkumine. Asusin tööle tolleaegsesse kaubandustehnikumi ja nii see ring käima läks.

Kas Tallinn on kogu aeg Teie kodulinnaks olnud?

Tegelikult olen sündinud Venemaal Kaug-Idas Vaikse ookeani ääres Magadani linnas. Isa küüditati Siberisse ja töötas seal kullakaevandustes. Ta oli nutikas mees ning projekteeris kaevandusse näiteks konveiereid ning mägedevahelisse orgu rippsilla. 1954. aastal sai isa amnestia ja ta alustas õpinguid Moskva Mäeteaduste Instituudis. Õpingute järel kutsuti isa Magadani tagasi ja ta asus majandusvaldkonnas tööle juhtivale kohale. Vahepeal Eestis käies võttis isa siit naise ja seepärast ma Magadanis sündisingi. Elasin seal kolm aastat. Eestisse tulles asusime isa töö tõttu elama Kohtla-Järvel. Isa oli seotud mitmete suurte projektidega ja tema on praegugi kasutusel oleva põlevkiviõli tehnoloogia üks väljatöötajatest. Mõne aja pärast tulime Tallinna elama.

Kuidas elu Teid Jürisse tõi?

Pärast kaubandustehnikumi jõudsin töötada Saue Gümnaasiumis huvijuhina ja Südalinna koolis keemiaõpetajana. Üksvahe hakkasin ringi vaatama ja kandideerisin huvitavatesse kohtadesse.

Kas mäletate, mida toona vestlusel lubasite? Milline oli Teie visioon Jüri Gümnaasiumist?

Isegi natukene mäletan. Minu jaoks oli hästi oluline luua õpilastele ja õpetajatele arenguks tingimused nii õpikeskkonna kui ka sisu näol. Olin enda jaoks selgeks mõelnud, et igale inimesele tuleb läheneda personaalselt ja süsteemselt.

Kui palju olete saanud lubadusi teoks teha?

Päris palju, sest olen saanud enamasti oma äranägemise järgi toimetada. Kindlasti on minu tegutsemisele kaasa aidanud asjaolu, et haridusmaastikul on olnud suurte muutuste periood. Näiteks langesid kooli esimesed laiendustööd kokku ajaga, kui turule tuli palju uusi ehitusmaterjale ja tehnoloogiaid. Tööde jaoks pangalaenu ei võetud, sest vald oli piisavas koguses maad müünud.

Kui 2004. aastal esimest korda direktorina Jüri Gümnaasiumi uksest sisse astusite, kas põlv värises ka?

Ei värisenud. Olin lapsena pigem hulljulge. Mul on kombeks asjad enda jaoks enne põhjalikult läbi mõelda. Meeldiv üllatus oli, et kabineti uksel tervitas mind nimesilt.

Milliste töövõitude üle kõige rohkem uhkust tunnete?

Minu tööletulekust alates on kooli õpilaste ja töötajate arv pidevalt kasvanud ning seetõttu olen pidanud järjepidevalt midagi muutma. Seda, et oleme suutnud pidevas muutumises olles ka taset tõsta, peangi suurimaks töövõiduks.

Millega taset mõõdate?

Üheks hinnangu kriteeriumiks on erinevad numbrid alates tasemetöödest ning lõpetades eksamitulemuste ja spordisaavutustega. Vähem tähtis ei ole ka ühtehoidev kollektiiv ja majas valitsev õhkkond. Samuti pean oluliseks seda, kui palju meie juures õppimas käiakse ja meid eeskujuks tuuakse.

Mille poolest on Jüri Gümnaasium eriline kool?

Positiivset on väga palju. Suureks eeliseks on õpikeskkond – ühes majas on raamatukogu, Rae Huvialakool, ujula ja muud sportimisvõimalused. Lisaks on ruumid varustatud kaasaegsete õppevahendite ja tehnikaga. On kiidetud ka väga lihtsaid asju, näiteks sooje värvitoone. Rahuloluküsitlused kinnitavad minu veendumust, et õpetajate ja õpilaste vahel on usalduslik suhe. Eelmisel aastal jõudsime haridus- ja teadusministeeriumi konkursil „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta haridusteo kategoorias finalistide hulka õpetajate õpikogukondadega. See on koolisisene programm, kus õpetajad üksteist õpetavad. Üksteiselt õppimine liidab meeskonda ja arendab inimesi praktiliselt. Koolis on head ja töökad inimesed.

Sel õppeaastal on Eesti pälvinud palju tähelepanu suurepäraste tulemustega PISA testides. Oskate tuua võrdlusi teiste riikidega, et miks meie õpilased on niivõrd nutikad?

Eesti lapsed ja pered hindavad haridust ja saavad aru selle tähtsusest. Olen käinud põhiliselt Euroopas tutvumas ka teiste koolidega ning selle põhjal kinnitan, et häbeneda ei ole meil midagi. Näiteks õppekavad on meil enamikes ainetes palju sisutihedamad. Muutunud õpikäsitluse metoodikad, nagu õpilaselt õpilasele õpetamine, ümberpööratud klassiruumid, meeskonnatööd ja IT rakendamine, on Eestis väga heal järjel. Meie õpilased oskavad küsida ja mõelda.

Sirvisin viimast Õpetajate Lehte ja seal oli mitu lehekülge töökuulutusi. Kui Jüri Gümnaasium õpetajat otsib, kas siis on järjekord ukse taga?

15 aastat tagasi oli kandideerijaid oluliselt rohkem. Praegu on meie koosseisus suur hulk noori naisi, kellest paljud teatud perioodiks oma lastega koju jäävad. Kuna kvalifikatsiooniga inimesi kandideerib väga vähe, palkame sageli magistrikraadita õpetajaid, kellest enamik on tudengid. Igal aastal vahetub kümmekond õpetajat.

 Mis Te arvate, kas praegune olukord toob rohkem tublisid inimesi kooli tööle?

Aprillis korraldasime uueks õppeaastaks õpetajate otsimise esimese vooru ja ma salamisi lootsin, et ehk on kriisi mõju olukorda muutnud, kuid kõik oli vanaviisi. Riiklikud toetusmeetmed ilmselt toimivad. Vaatame, mida toob teine voor.

Kui Teie oleksite haridusminister, siis…

…ma sarnaselt ministriga usaldaksin õpetajaid – see ongi meie hariduse tulevik. Samas ma ei mõista, miks viidi klassiõpetajate õpetamine päevasesse õppesse. See muudab õpingute ühendamise tööga keerulisemaks. Pärast seda, kui muudatus tehti, langes klassiõpetajateks kandideerijate arv oluliselt ja siiani on sellele kohale raske töötajaid leida.

Kas õppetöö peaks koolides käima ainult eesti keeles?

Jah, olen seda meelt. Alguses toovad suured muudatused kaasa kohanemisraskusi, kuid see lähendaks inimesi ja aitaks kaasa keelekümblusele. Eelkõige võidaksid sellest vene rahvusest inimesed, sest statistika kohaselt on vene õppekeelega koolides antava hariduse kvaliteet madalam. Lisaks ei suuda Eesti-sugune väikeriik õpetajaid kahes keeles võrdselt hästi täiendkoolitada.

Kas Teie käisite omal ajal õppetöö arvelt koos klassikaaslastega põllutööd tegemas?

Käisin isegi ülikooli ajal kartuleid võtmas. Kuid tuleb tunnistada, et see ei olnud väga efektiivne töövorm. Tol ajal ei olnud kolhoosides ja sohvoosides peremehetunnet. Tänapäeval rõhutakse rohkem efektiivsusele ja masinad teevad suurema osa tööst ära. Aga see, et lapsed teaksid, mismoodi põllu- ja laudatöö käib, on minu meelest väga oluline. Aga klasside kaupa põllule minek ei ole praegu lahendus.

Eriolukorra ajal kadus vahetu suhtlemine peaaegu üldse ära. Kuidas nutimaailmas toimetamine Teile istub?

Tööd vähem küll ei olnud. Viisin isegi töövestlusi virtuaalsel teel läbi, kuid midagi jäi puudu. Silmast silma on üksteisemõistmine parem, kuid eriolukorra tõttu midagi tegemata ei jäänud. Kooli üks ülesanne on suhtluspädevuse arendamine ja loomult suhtlemisaltid õpetajad tundsid tavatundidest kindlasti puudust.

Kui suur oli eriolukorra ajal nende laste osakaal, kellel olid koolitööde tegemisega suured raskused või kes ei suvatsenudki neid teha?

Gümnaasiumi osas võtavad kaks õpilast dokumendid välja. Üldistatult öeldes said õpiharjumusega õpilased eriolukorras kenasti hakkama.

Teie viimane tööpäev Jüri Gümnaasiumi direktorina on 3. juulil. Milline hakkab Teie elu välja nägema pärast seda?

See ei ole praegu kõige olulisem mõtlemisteema. Kindlasti ei hakka ma kohe uut tööd otsima. Võtan aja maha ja pühendun rohkem iseendale.

Kui pikk on tegemata asjade nimekiri?

Väga pikk ei ole. Samas meenuvad ajad, kui lugesin rohkem ning käisin tihedamini teatris ja kontserdil, mängisin kodus klaveril ning tegelesin rohkem pere, koera ja aiatöödega. Reisida plaanin ka.