Vaida kroonik põllumajanduse edendamisest nõukogude perioodil

Tulevik jõuab kätte aeglaselt,

olevik lendab nagu nool,

minevik seisab igavesti paigal.

F. Schiller (A. Nahkuri kroonikas)

Viimase saja aasta jooksul on koos omandi- ja maareformidega mitmeid kordi hävitatud Eesti põllumajandust. Põllumees sattus „tuulte pöörisesse“ ja ei ole sellest väljunud tänapäevani.

Kolhoosidest ja sovhoosidest on 50 aastaga saanud ajalugu. Vaida sovhoosi 27 aastasest ajaloost rääkides alustame algusest ehk kuidas tekkis sovhoos nimega VAIDA. Arhiividokumendid räägivad Vaida sovhoosist, mis tehti juba 1941. aasta septembris Vaida mõisa ning likvideeriti 1944. aastal. Seda aega mäletab vaid arhiiv.

Sõja lõppedes tuli talupidajatel üle elada segaseid ja raskeid aegu ning kollektiviseerimise eri vorme: abimajandid, kolhoosid ja sovhooside osakonnad. Kohe peale sõja lõppemist moodustati tugevate talude ja Vaida mõisa maadele ja varadega abimajandid ja Rae sovhoos. Ülejäänud taludest tehti väikesed kolhoosid. Kokku sai neid 7, mis varsti küll liideti kolmeks suureks kolhoosiks. Nii jäid kolhoosid: Patikale "Töösangar", Vaidasse "Kalevipoeg" ning  Suursoos, Salus ja Urvastes tegutses Tšapajevi nim.

1957. aastal liideti kolhoos Kalevipoeg A. Sommerlingi nim. sovhoosiga. Rae sovhoos oli Sommerlingiga juba varem liidetud ja saanud Rae osakonnaks. Samal ajal toimus ka abimajandite vara ja maade üleandmine Sommerlingi sovhoosi alluvusse.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldusega nr 96-K 26 jaanuaris 1967 ja Eesti NSV Põllumajanduse ministri käskkirjaga nr. 38 27. jaanuaril 1967  moodustati Harju rajooni „Töösangari“ kolhoosi ja A. Sommerlingi nim. sovhoosi Vaida ja Rae osakondade baasil  tõuveise ja köögivilja kasvatuse  Vaida sovhoos. „Töösangari kolhoosi üldkoosolek sai alles kolmandal korral sovhoosiga liitumiseks vajalikud hääled kokku. Vaida sovhoos jääb otsealluvusse Aianduse Valitsusele. Direktoriks määrati Ants Anton, kes oli kolm aastat juhtinud Sommerlingi sovhoosi Vaida osakonda, kuid viidud siis üle Habajale peaagronoomiks. Kontor jäi esialgu Patikale, „Töösangari“ kolhoosi peaaegu valminud kontor-klubi hoonesse. Sovhoosile nime leidmine oli lihtne, võeti keskmise küla Vaida nimi. Keskuse ehitamine oligi ettenähtud Vaida külasse, sest aiandus paiknes Vaidas. Uus kontorihoone valmib Vaida keskuses 1969. aastal,  praegune Vaida keskusehoone kus asub raamatukogu/postipunkt, perearst ja hambaravi.

Kuidas Vaida sai aianduse

1960. aasta oli aianduse arengus pöördepunktiks. Kui selleaegne sovhooside minister Mette Vaita sõitis ja osakonnajuhataja A. Antoniga kokku sai, peatusid nad praeguse sovhoosi keskuse kohal, lõi Mette kepi maasse püsti (siis oli seal lausa lage põld) ja ütles A. Antonile: „Mõõda siia esialgu üks hektar maad välja, siis hakkame juba käesoleval aastal kasvuhooneid ehitama“. Ja sõna sai teoks. 1960. aastal anti käiku juba katlamaja esimene osa (3 katelt) ja kolm blokki sooje kasvuhooneid a’ 330 m².

1971. aastal ühineb Vaida sovhoosiga Tšapajevi nim. kolhoos. Nii nagu Patikal saadi ka siin ühinemiseks vajalikud hääled kokku alles kolmandal korral. Sovhoos sai juurde Urvaste osakonna koos seakasvatuse. Samal aastal tuleb majandisse tööle uus peaenergeetik- tehnoloogiks Valerian Rea, kes on haritud mees, valdab nelja võõrkeelt ja varem töötanud ka Sommerlingi sovhoosis peamehaanikuna. Seega Vaidaga tuttav. Temale kuulub Vaita elektri toomise au.

Kuidas Vaida sai elektri

A. Sommerlingi nim. sovhoosi peamehaanik Valerian Rea muretses juba vastuvõtmise ajal Vaida osakonnas elektri puudumise pärast. Valerian Reale jääb igavesest ajast igavesti Vaida osakonda elektri sissetoomise au. Olid ju Vaida ja Aruvalla rahvas muutunud elektrivoolu sissetoomise suhtes umbusklikuks: 1940.aastal hakati voolu sisse tooma, postid olid valmis, traat ka olemas – tuli sõda. 1943.aastal hakati uuesti kohe algusest peale (saksa okupatsiooniaeg), ja jälle purustas sõda kõik Vaidasse elektri sissetoomise plaanid – jälle sõda!

„Ärge hakake voolu sissetoomisega mängima, tuleb sõda!“ kurdeti. Rea aga ei kartnud. Ja sõda ei tulnud, tuli valgus, tuli elekter. Esimene elektrivalgus süttis Vaidas 14. novembril 1958.a.

Ja ka katlamaja ehitamine, mille asukohta otsis komisjon koosseisus Matjušenko, Kaarli, Pilt, Mette pool päeva asjatult. Sovhooside minister Mette kasutas siin Peeter I võtet Peterburgi ehitamise alguses ja lõi taas teiba püsti praeguse katlamaja asukohal öeldes: „Siia ehitage katlamaja!“ kirjutas August Nahkur oma kroonikas. Katlamaja ehitati valmis Sommerlingi sovhoosi ajal. Kahjuks juhtus 1979. aastal  kohutav õnnetus.  25. detsembril kell 18.15  lendas katlamaja õhku. Eelmise vahetuse kütja keeras katla, milles oli vähe vett, soojavõrgust välja ja ei kütnud seda katelt. Vahetuse üle võtnud kütja oli hooletu, ei märganud, et katel on kinni keeratud ja alustas kütmist. Rõhk katlas tõusis kuni lõhkemiseni. Purustused olid suured, kuid kütja pääses imekombel eluga. Kütteta jäid aiandi kasvuhooned ja korterelamud. Juhtus olema soe nädal, külma vaid -2 kraadi. Koheselt alustati katlamaja taastamist ja aasta viimasel õhtul oli soe taas kasvuhoonetes ja korterites.

1987. aastal oli sovhoosil viis osakonda: Patika, Vaida, Urvaste, Aiandi ja Karantiinaed. Abitootmisena valmistati krõbekartulit, 1983. aastal valminud kartulihoidla tegeles kaubandusega. Maad kokku 8744 hektarit, sellest põllumaad 4478 hektarit. Aiandi osakonnas kasvatati 250 hektaril köögivilja. Klaasialune pind oli 6990 m² ja kilealune pind 17300 m². Kasvatati 26 erinimelist toodangu liiki.

Vaida sovhoosis saadi põllumaad juurde uudismaade ülesharimisega. Juubelipeol kinkis üks kade naabermajandi juht metsatukaga maali, öeldes: Kui olete kõik oma metsad maha võtnud võite metsatukka maalilt imetleda.

Vaatamata raskustele täitis Vaida sovhoos tootmisülesanded ja püsis Harju rajooni majandite esikümnes. Kõik küsimused, mis puudutasid Vaida piirkonna eluolu, tuli lahendada majandil. Tootmise kõrval tuli tegeleda haridusega ( kool, lasteaed), elamumajandusega, teede hooldusega, toitlustusega, spordiga, kultuuriga, vabaaja üritustega (jaanipäev, lõikuspüha, nääripeod) ja palju muuga.

1990 oli raske

1990. aasta on raske. Seoses põllumaade eraldamisega talupidajatele ning riigi jõusööda fondide vähendamisega väheneb paratamatult ka sovhoosi tootmise maht. Samal ajal kallinevad ehituse ja muude tööde teostamine teiste ettevõtete poolt. Tootmistegevuse jätkamise huvides on sovhoos sunnitud loobuma teiste ettevõtete kallitest teenustest ja koondama oma abiteenistuse koosseisu. Vaatamata raskustele tähistatakse Vaida sovhoosi eestvõtmisel ja kulul 1991. aastal meeldejäävalt Vaida esmamainimise 750. aastapäeva, mis jääbki majandi luigelauluks. Algas põllumajandusreform, mis kaotas kolhoosid ja sovhoosid.

Vaida sovhoos lõpetas oma tegevuse 1993. aastal.

Rae valla otsusega 15. veebruarist 1994 lõpetati põllumajandusereform Vaida sovhoosis ja majand lõpetas eksisteerimise. Registrist kustutatakse 09.03.1994.

Vaida sovhoosi direktorid

Ants Anton 1967-1978, oli kõva sõnaga, kõik pidi olema tehtud, teda kardeti, kuid ta oli sõnapidaja mees, teenides sellega ära ka lugupidamise.

Ants Promet 1978 - 1991 oli linnamees ja motosportlane. Tuli ületoomisega Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosist. Tema jalas kummikuid ei nähtud, kuid kabineti aknast olevat näinud, kes kontori ees liikusid ja linna sõitmiseks bussipeale läksid. "Tuli lillede keskelt teravilja väljadele"  kirjutas A. Nahkur.

Peeter Böckler 1991 - 1993 Vaida sovhoosi lõpetaja ja  reformikava elluviija.

Reet Raudkepp A.Nahkuri kroonika põhjal

Fotol: Ants Promet, Vaida sovhoosi direktor aastatel 1978 - 1991 

Paar lõbusat väljavõtet Ants Antoni juhtimise kohta A. Nahkuri kroonikast:

1962. a peaagronoom Kaarli, olles Vaidas, käsutab Antonit: „Pead homme aasul heinaloo laskma tingimata üles võtma!“ Anton ei vasta. Uuesti kordab Kaarli oma käsku. Anton viimaks vastab : „Kus sa mõtled mind olema! Olen Vaidas ja ma tean ise mis mul teha tuleb!“

Anton tahab traktorikelku valmistada. Vaja on metsast palke kohale tuua. Saadab auto Sommerlingi autokäru järgi. Autojuht tuleb Sommerlingist tagasi ja  - ilma autokäruta. Ei anta. Anton võtab telefoniga ühenduse Sommerlingi keskusega ja lausub: „Ma tahan mitte endale maja ehitada ja selle jaoks palke kohale vedada, vaid traktorikelgu jaoks vajan palke. Teil seal Sommerlingis on Pildi ja Kaarli külad. Peaaegu kõikide majade materjalid on kohale veetud sovhoosi autodega. Vajan traktori jaoks kelku ja palkide veoks metsast autokäru ja see olgu siin kohal!“ 20 minuti pärast oli autokäru Vaidas.