150 - aastane Jüri Muusikaselts tähistab aktiivse kultuurielu järjepidevust

1866. aasta suvel Tallinnas toimunud baltisakslaste laulupeol  astus lavale eesti rahvariietes 30-liikmeline laulukoor. Nad esitasid neli laulu ja pälvisid otsemaid tohutu tähelepanu. See kooslus oli värskelt Jüri muusikaseltsiks registreerunud segakoor, mis suutis laulda neljahäälselt ja tegi seda eest keeles.  Anne Rentel kirjutab 150aastase Jüri muusikaseltsi tõusudest ja mõõnadest ning kuidas see on mõjutanud tänast kultuuri-, muusika - ja seltsitegevust.

Jüri kihelkonnas pani seltsitegevusele aluse köster Gustav Kraemann aastast 1858. Ta oskas saksa keelt, kuid polnud saksastunud vaid hoidis talurahva poole.

15. (27.) jaanuaril 1866.aastal koostati seltsi põhikiri. Seda päeva peetaksegi Jüri muusikaseltsi alguseks.

1866. aasta suvel Tallinnas toimunud baltisakslaste laulupeol laulis 30-liikmeline rahvariietes Jüri koor neli laulu. Jüri Muusikaseltsi tegevus ja koori esinemised äratasid tähelepanu ning seda seati teistele eeskujuks. Esimesest üldlaulupeost 1869. aastal Jüri segakoor osa ei võtnud, sest üldlaulupeol esinesid ainult meeskoorid. Samal aastal suri 40-aastane köster Gustav Kraemann.  Alles 1879. aastal hakkas köster Julius Preisbergi juhtimisel meestelaul Jüris uuesti kõlama ja esinemised kihelkonnas, pealinnas, laulupidudel tunnustust tooma.

Kultuurielu haripunkt

1890. aastail kujunes uueks muusikaliseks keskuseks Jüri kihelkonnas veel Aruküla, kus koorielu juhiks oli T. Kuusik. 1891. aastal (Jüri Muusikaseltsi 25ndal tegevusaastal),  tuli IV üldlaulupeolt Tartust triumf – Jüri meeskoor tõi koju võidupärja, Aruküla koor tuli teiseks. 1893. rajati meeskoori kõrvale uuesti segakoor, loodi ka pasunakoor.

Segakoori taasasutajaks ja kauaaegseks juhiks sai taluperemees Jaan Virkepuu.  Pasunakoori esimeseks juhiks sai Virkepuu naisevend, kooliõpetaja Jüri Hio, kes viis pasunakoori kõrgele tasemele ja seda eriti aastaks 1896, mil VI laulupeol võitis Jüri pasunakoor Jüri Hio juhatamisel esikoha. Laulupeol, veel enne esinemist, harjutanud koor peaaegu terve öö ja kui mehed tukkuma jäänud, siis kallanud koorijuht neile toobiga vett kaela. Nii see võit tuli!

1900. aastal peeti Jüris Muusikaseltsi 35ndat juubelit. Uus sajand ja 1905. aasta revolutsioonieelne meeleolu hakkasid ikka rohkem nõudma vabanemist kirikust ja seltsitegevuse laiendamist. Et seltsimaja polnud, koolimajad olid kitsad, sai pidusid pidada peamiselt suvel  väljas – Lehmja tammikus ja teistes paikades. Uus elavnemine toimus 1910. aasta paiku, mil uue põhikirja alusel kavatseti asutada koole, lugemistubasid, raamatukogusid, korraldada näitusi, kursusi jne.

Sõjast hoolimata peeti 1916. aastal seltsi 50ndat juubelit, mis oli  piirkonna suurpäevaks. Seltsitegevus elavnes mõnevõrra, kuid endist hoogu ja populaarsust ei saavutatud. Jüri

1960ndatel lauldi Kurnal, Lehmjal ja Rae koolimajas Juta Sõmeri juhatusel. Jüri segakoori asutajaks oli 1968. aastal Lehmja 8-klassilisse kooli direktor  Henn Kärp. Loodi sõprussuhted Kabala segakooriga. 1976. aasta sügisel asus koori juhatama noor ja energiline dirigent Touri Saks. Tema juhatamise ajal loodi sõprussidemed Läti Vabariigi Salaspilsi ja Soome Vabariigi Masku segakooridega.

Uus ärkamine toimus koos uue rahvusliku ärkamisajaga

Aasta 1986 sai Jüri Muusikaseltsi juubeli tähistamisel märgiliseks. Muusikaseltsi 120. aastapäeva eestvedajateks olid härra Silver Säga (toonase EKE EMV peaspetsialist Jüris) ning Jüri segakoor eesotsas dirigent Touri Saksaga. Mäletan, et toona esitatud A. Kunileidi laulu "Sind surmani" ajal olid pisarates nii lauljad kui publik.

Sellest ajast sai taaselustatud Jüri Muusikaseltsi juubeliürituste järjepidev korraldamine ning need on olnud põlvkondi ühendavad peod – lapsed on lustinud koos täiskasvanutega. 1991. aastal tähistati juubelit augusti lõpul ja juba koos Rae vallale valla õiguste taastamise peoga. Peale Jüri kihelkonna isetegevuslaste osalesid külalised Salaspilsist ning Maskust.

Kõikide dirigentide juhendamisel võeti osa laulupidudest, võistulaulmistest. Jüris on tegutsenud näiteringid, ansamblid, rahvatantsurühmad. Neid on juhendanud Touri Saks, Kuno Kasak, Peep Mandre, Feliks Mandre, Rutt Ridbeck, Hairi Laurand, Merle Nisu ja Kristi Toomra ning tantsuõpetaja Linda Pihu. Aastaid on juhendanud Jüri perekoori Rutt Ridbeck. 1996. aasta sügisel alustas tööd ansambel „Lustilised“ Paul Mürkhaini eestvedamisel. Mõned aastad tagasi loodi Rae kammerkoor Alice Pehki juhendamisel. Samuti tegutseb segakoor Heliand ja Patika külakoor. Tehakse näitemängu. Usun, et Jüri kihelkonna seltsielu edendamisest oleks hea meel neil, kes sellega algust tegid 150 aastat tagasi.

Anne Rentel

Foto erakogu 

Foto alumisel osal: Eesti helijooja ja koorijuht Gustav Ernesaks koos Jüri ühendkooridega Jüri Muusikaseltsi 120. aastapäeva tähistamisel.